Eestikeelne nimi roomav madar
Ladinakeelne nimi Galium aparine L.
Rahvapärased nimed kare virn, virnarohi, kiskjarohi, kassitapp
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.
Eluvorm Üheaastane ühekojaline rohttaim. Pikkus 0,3¼0,8 (1,2) m.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon on liitlehised. Tupp peaaegu kadunud. Kroon valge kuni kreemikas, läbimõõt umbes 2 mm. Õied asuvad üksikult või 2¼3- (5-) kaupa harkjalt harunenud sarikates lehtede kaenlas. Õisikud on pikkadel karedatel raagudel, õieraod lühikesed, vähem karedad. Õitseb juunist septembrini.
Vili Veidi lapik, tihedalt haakjate harjastega kaetud kaksikpähklike, mis laguneb valmimisel kaheks peaaegu ümmarguseks osaviljaks. Vili on põldmadara omast suurem, läbimõõt kuni 5 (6) mm.
Leht Lineaalsüstjad terveservalised rootsutud lihtlehed, asuvad 6¼8-kaupa männases sõlmekohtadel. Kujult lineaalsed kuni süstjad, alusel ahenevad, tipul järsult teritunud ja ogatipuga. Pealt paljad või hõredate lidus karvadega, serval ja alumisel küljel ogakestest karedad. Lehtede pikkus 2¼3 (5) cm, laius 2¼5 (6) mm. Õisikus esinevad ka kõrglehed, mis on alla 1 cm pikad ja kuni 2 mm laiad.
Vars Vars on nõrk, lamav või roomav, ka mööda teisi taimi tõusev, harunev. Neljakandiline, kantidel on allapoole suunatud ogakesed, mis haakuvad kergesti. Sõlmede kohal jämenenud, tavaliselt kaetud valgete karedate karvadega.
Maa-alune osa Juured on peened, kuid küllaltki pikad ja harunenud.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Viljad on varustatud haakjate harjastega.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas. Kaug-Idas, Kesk-Aasias ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikas kasvab kohati tulnukana. Eestis sage.
Kasvukoht Kasvab looduslikult lodu- ja lammimetsades kaldavõsastikes, põõsastikes, metsaservadel, soostunud ja niiskematel lamminiitudel puisniitudel. Kuid eriti sageli kasvab inimese mõjutatud kohtadel: prahipaikadel, aedades, elamute ümbruses, teeäärtel, ka umbrohuna põldudel.
Koht ökosüsteemis Vilju levitavad loomad ja inimesed, kelle karvade ja riiete külge need haakuvad.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kiiresti paljunev umbrohi söötidel, harvem põldudel. Juurtest saadakse punast värvainet. Ravimtaim närvihaiguste, hüsteeria ja epilepsia vastu. Kasutatakse ürti, millest tehakse tõmmist. Kuulub paljude põletiku- ja vähivastaste teesegude koostisse.