Eestikeelne nimi harilik raudrohi
Ladinakeelne nimi Achillea millefolium L.
Rahvapärased nimed raudreiarohi, verihain, köharohi, koeraköömen
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda raudrohi.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline suvehaljas tugeva iseloomuliku lõhnaga rohttaim. Kõrgus (8) 20¼70 cm. Värvuselt sinakasroheline.
Õis Õied moodustavad 4¼5 (6) mm läbimõõduga korvõisiku. Sellel on pruuni kileja äärisega lehtedest üldkatis. Korvõisiku serval on (3) 4¼5 (10) ümardunud keelõit, mis on valged või harvem roosad, punased või lillakad. Putkõisi on õisikus 14...20, need on määrdunudvalged või kollakad, välispinnal näärmelised. Keelõied on ühesugulised emasõied, putkõied aga mõlemasugulised. Korvõisikud on koondunud tihedasse kännasesse. Õitseb (juunist) juulist oktoobrini. Putuktolmleja.
Vili Piklik ja külgedelt veidi kokku surutud umbes 2 mm pikkune hallikas- või tumepruun seemnis, millel on külgedel kitsas heledatiivaline ääris. Valmivad septembris ja oktoobris, tuullevijad.
Leht Üldkujult süstjad või pikliklineaalsed lihtlehed, mis on sügavalt kaheli- või kolmelisulgjalt lõhestunud süstjateks hõlmadeks. Hõlmade servades võivad olla üksikud hambad, tipul teritunud ogatipp. Lehepind on noorelt villkarvane, hiljem lihtsalt hõredalt karvane.
Vars Maapealne vars on püstine või alusel tõusev, tavaliselt lihtne, kuid vahel ka ülemises osas harunenud, hästi lehistunud. Varrel on madalad kandid ja enamasti ka hõre karvastus. Värvuselt on ta hallikasroheline kuni lillakaspunane.
Maa-alune osa Risoom on tugev, roomav, rohkete maasiseste võsunditega, värvuselt kollakas.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt maa-aluste võsunditega.
Levik ja ohtrus Levinud kogu Euroopas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kesk- ja Väike-Aasias, Kaug-Idas, tulnukana Põhja-Ameerikas, Uus-Meremaal ja Lõuna-Austraalias. Kogu Eestis väga sage, eriti rohke inimmõjuga paikades.
Kasvukoht Kasvab peamiselt teeservadel, karjamaadel, päris- ja looniitudel ning puisniitudel, vahel ka umbrohuna põllupeenardel, samuti hõredates palumetsades. Eelistab valgusrikkaid suhteliselt kuivi kasvukohti.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad õitest nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Vana ravimtaim, raviomadusi tunti juba antiikajal Kreekas ja Roomas. Sagedamini on tarvitatud verejooksude peatamiseks: nii ninast, kopsust kui ka nahahaavadest. Kasutatakse peamiselt taime tipmist osa koos õitega. Selles leidub rikkalikult eeterlikku õli, parkaineid, vaiku, vitamiini C jm. Rahvameditsiinis leiab laialdaselt kasutamist köharohuna, rögalahtistava vahendina. Peale selle aitab külmetushaiguste puhul, vähendab valusid seljas, peas ja kuklapiirkonnas, samuti reguleerib neerude tegevust ja parandab seedeteede põletikulisi kohti, aitab maksahäirete korral, reguleerib vereringet, südametegevust, menstruatsioonitsüklit. Pikemaajalisel tarbimisel võib põhjustada liigset vere hüübimist. Raudrohuvannid aitavad mitmete naistehaiguste puhul. Vahel võib saada tülikaks umbrohuks. Kasutatav ka iluaianduses. Kui taimed noorelt tagasi lõigata, siis moodustab tiheda tallamiskindla muru. Selline muru on sobilik kuivadele ja kivistele nõlvadele, kus kõrreliste muru rajamine enamasti ei õnnestu. Taim talub hästi ka tolmu ja linnade mürgiseid gaase. Meetaim.