Eestikeelne nimi	harilik saar
Ladinakeelne nimi	Fraxinus excelsior L.
Rahvapärased nimed	saarepuu, saarn, saarnas, suar
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus 25-35 (40) m. Elab 150-200 (300) a vanaks.
Õis	On nii emas- ja isasõisi kui ka mõlemasugulisi. Õied lihtsad, õiekatteta (ühesugulistes õites võib olla kuni 4 kroonlehte). Asuvad 4-12 cm pikkustes violetjates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Õitseb mai keskel enne lehtede puhkemist. Tuultolmleja.
Vili	Pähklike on tiivaga koos 2-4 cm pikk, kuni 1 cm lai, süstjas, mõlemast otsast tömp, pruunikas. Valmivad septembris ja oktoobris, puule jäävad sageli kevadeni. Tuullevija. Seemneaastad korduvad 2-3 a. tagant.
Leht	Paaritusulgjad vastakud liitlehed 9-15 teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesega. Pikkus kuni 40 cm, lehekestel 4-10 cm. Pealt tume- ja alt helerohelised.
Vars	Tüvi sirge, hästi laasuv, algul sileda ja rohekashalli koorega, hiljem sügavate peente pragudega korbaga, helehall, oksad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 m. Pungad väikesed, sametjad, süsimustad, puhkevad enamikest Eesti puudest hiljem.
Maa-alune osa	Juurestik hästi arenenud, peajuur väga sügavale ei tungi, kuid palju on rohkesti hargnevaid külgjuuri.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid pärast raiumist annab rikkalikult ka kännuvõsusid.
Levik ja ohtrus	Esineb laial alal Euroopas ja Aasia lääneosas. Eestis tavaline.
Kasvukoht	Tavaliselt kasvab ülemises puurindes laialehistes metsades, salumetsas, lammimetsas, lodumetsas, puisniidul, sooniidul. Mullaviljakuse suhtes nõudlik. Soojalembene, eriti tundlik kevadiste hiliskülmade suhtes. Valgusnõudlik, kuid noorena võib kasvada ka teiste liikide varjus.
Koht ökosüsteemis	Viljad on söögiks mõningatele lindudele. Ohtlikud kahjurid on võõramaised saaresurm (seen) ning saare-salehundlane (mardikas).
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit väga väärtuslik, kaunite aastarõngastega. Kasutatakse mööbli, vineeri, parketi ja suuskade tootmiseks, masinaehituses, siseviimistluseks, on ka kõrge kütteväärtusega. Väga kõva, raske, omapärase lõhnaga. Laialt levinud ka pargipuuna, on rohkesti dekoratiivvorme, kuid on tundlik linna gaaside ja tahma suhtes. Rahvameditsiinis on kasutatud koort, seemneid, lehti (eriti vastpuhkenuid), eelkõige neis sisalduvate eeterlike õlide tõttu. Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Noori tiibvilju võib süüa marineeritult. Lehti ja võrseid on antud söögiks lammastele.
Sarnased taimed	Esmalt tuleb endale selgeks teha, milline on paaritusulgjas liitleht ja seejärel on saare tundmine väga lihtne. Paaritusulgjad liitlehed on Eesti pärismaistest puudest-põõsastest peale saare veel näiteks pihlakal ja leedritel. Kui pihlakas kasvab enamasti madala puuna, siis leedrid mõne meetri kõrguste põõsastena. Suure puu mõõtu kasvab nimetatutest ainult saar. Õigupoolest on ka sõrmejämeduse vitsana kasvavat noort saart alati lihtne ära tunda. Saare ingliskeelne nimi on ash, tuhk. Vaata saare vastakuti asetunud pungi - need on vägagi tuhakarva hallid.