Eestikeelne nimi	saaremaa robirohi
Ladinakeelne nimi	Rhinanthus osiliensis (Ronniger & Saarsoo) Vassilcz. (sünonüüm Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis Ronniger & Saarsoo)
Rahvapärased nimed	-
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda soomukalised, perekonda robirohi.
Eluvorm	Üheaastane ühekojaline rohttaim, poolparasiit. Kõrgus 20-50 cm.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupp on üleni kaetud näärmekarvadega, serval harjastega. Kroon tihedalt näärmekarvane, kuni 2 cm pikk, helekollane, veidi kõverdunud putkeosaga. Õitel on kuni 1 cm laiused näärme- ja lihtkarvadega ebaühtlaselt hambulised kandelehed. Viimaste hambakesed on veninud sageli lühikeseks ohteks. Õisik on tipmine, hõre. Õitseb juulis ja augustis. Putuktolmleja.
Vili	Kupar on näärmekarvane. Seemned tiivulised, laia läbipaistva servaga. Seemned levivad tuule abil.
Leht	Varrelehed on väga kitsad (laius (2) 3-4 (5) mm), lineaalsed, mõlemalt pinnalt näärmekarvased, servadel ja ülakülje keskrool harjastega. Asetsevad varrel vahelduvalt. Lehtede kaenlas on veel 1-3 (4) paari väikeseid lehekesi.
Vars	Püstine, tumedate pikikriipsukestega ja pikkade harunenud heledate näärmekarvadega vars, mis on ülaosas harunenud. Sõlmevahesid on palju, varre ülaosas on nad lehtedest pikemad või nendega ühepikkused, alaosas lühemad.
Maa-alune osa	Juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Endeemne liik Eestile. Levinud ainult Saaremaa lääneoas.
Kasvukoht	Kasvab allikasoodel ja pärisniitudel, ka puisniitudel. Lubjalembene.
Koht ökosüsteemis	Mõnedele taimtoidulistele loomadele toiduks, kuid sisaldab ka vähesel määral mürgiseid aineid. Õisi tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse	II kategooria kaitsealune taim. Taime ohustavad eelkõige kuivendustööd ja kasvukohtade kinnikasvamine, vähem noppimine. Liigi säilimiseks on tähtis edukas seemneline paljunemine.
Kasutamine	Kitsa levilaga kaitsealuse liigina ei oma mingit majanduslikku tähtsust.
Sarnased taimed	Saaremaa robirohtu määrama minnes tasub luup kaasa võtta. Ka paisunud tupplehtedel, kus näärmekarvu enamasti kõige hõlpsam vaadelda on, võivad need palja silmaga märkamatuks jääda. Teiste tunnuste järgi sarnaneb saarema robirohi kõigiti tavalistele robirohuliikidele. Ja taim peab muidugi kasvama Saaremaal, ikka vesises allikasoos ja õitsema alates suve teisest poolest - kui ka üks neist tingimustest ei klapi, siis arvatavasti leitud taim saaremaa robirohi ei ole.