Eestikeelne nimi harilik sigur
Ladinakeelne nimi Cichorium intybus L.
Rahvapärased nimed tsigur, seekoor, sigguri-juured
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda sigur.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,4¼1,2 (1,5) m.
Õis Taimel esinevad ainult keelõied, mis moodustavad korvõisiku. Õied on sinised, harva roosakad või valkjad, 1,2¼2,5 cm pikad. Õisikute alusel on ka üldkatis, mille välimised lehekesed on ripsmelise servaga, alusel nahkjad. Korvõisikud asuvad üksikult või mitme kaupa varre ja selle harude tipul ja ülemiste lehtede kaenlas. Õitseb juulist septembrini. Putuktolmleja.
Vili Seemnis, mille pikkus on 2¼3 mm.
Leht Juurmised lehed on sageli kodarikuna, hambulised või peaaegu terved, alusel ahenevad lühikeseks tiivuliseks rootsuks. Varrelehti on vähe, need on väiksemad, piklikud kuni süstjad, rootsutud, peaaegu varreümbrised, väikeste kõrvakestega.
Vars Vars on püstine, kandiline, seest õõnes, haruneb rohkem ülemises osas. Sageli on kaetud karedate karvadega.
Maa-alune osa Taimel on tugev harunenud juur, mis tungib küllaltki sügavale.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Kosmopoliit: levinud peaaegu kogu Euroopas, laialdaselt Aasias, Põhja-Aafrikas, tulnukana Lõuna-Aafrikas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis esineb kultuurist metsistunult, samuti tulnukana. On meil paigutiesinev, Lääne-Eestis mõnikord tavaline.
Kasvukoht Kasvab peamiselt umbrohuna teeservadel, põldudel, kraavide ääres, inimasustuse läheduses, jäätmaadel, harva pärisniitude lagedamatel kohtadel. Samuti aedades kultuurtaimena.
Koht ökosüsteemis Taim kasvab lagedamatel kohtadel, ühegi kooslusega seotud pole. Kasvab sageli koos suure teelehe ja mitmete kõrrelistega. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Taime on kasvatatud aedades kultuursortidena. Lihakaid kibedamaitselisi juuri tarvitati kohvi aseainena. Praegusel ajal erilist majanduslikku tähtsust ei oma. Noored lehed sobivad tarvitamiseks salatina. Hea meetaim.