Sõlmine kesakann
(Sagina nodosa)
nuumhein, kahetsemiserohi, kalkunirohi

Sõlmine kesakann on meie kesakannidest ainus, kes on laiemalt tuntud ka talurahva hulgas. Hästi nähtavaks teevad sõlmise keskanni suured õied. Kuigi kesakann võib olla vaid viie sentimeetri pikkune, on õie läbimõõt ikkagi ligi sentimeeter. Sellised õied tunduvad nii väikese taime kohta kuidagi kohatult suured.

Väikesi sentimeetripikkusi taim on teisigi ja sugugi ei hakka meile kõik silma. Mõnikord on aga lausa võimatu sõlmist kesakanni mitte märgata. Milles siis asi? Lugu on nimelt nii, et sageli kasvavad sõlmised kesakannid hulganisti koos. Nad võivad moodustada isegi hõredama või tihedama muruvaiba. Kui sõlmised kesakannid kasvavad tihedalt koos ja ka õitsevad kõik, võib tunduda nagu oleks suvel lumi maha sadanud. See on ilus vaatepilt. Kesakannivaiba võib ka kodusesse iluaeda tuua.

Millest aga kesakanni rahvapärased nimed tekkinud on? Kes seda täpselt teab, aga oletada võib nii mõndagi. "Kalkunirohi" ja "nuumhein" näitavad, et need taimed on olnud muuhulgas ka loomatoiduks. Arvesse tuleb see kesakanni lopsakama kasvu korral. Hea viljaka mulla korral võib sõlmise kesakanni kõrgus olla isegi kuni kakskümmend viis sentimeetrit. "Nuumhein" on tegelikult tõlge selle taime saksakeelsest nimest, ehk teatakse seal, kuidas kesakanniga loomi nuumata saab. Nimetus kahetsemisrohi viitab aga sellele, et taimega on seotud mõned nõidumisvõtted. Kes teab?

Miks aga taime ametlik nimi on sõlmine kesakann? Kesakann seepärast, et ta kasvab sageli kesapõldudel. Seejuures eelistab ta niiskemaid kohti ja asustab vahel isegi päris soiseid niite. "Sõlmine" on see kesakanniliik seepärast, et tema vartel torkavad silma rohked jämedad sõlmekohad. Tegelikult pole seal aga paksenenud sõlmed, vaid hoopis lühikesed varreharud, mis petavad meid väga hästi ära.