Eestikeelne nimi	sanglepp
Ladinakeelne nimi	Alnus glutinosa (L.) J. Gaertn.
Rahvapärased nimed	mustlepp, emalepp, soolepp, seatamm
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kaselised, perekonda lepp.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m. Saab kuni 100-130 a. vanaks.
Õis	Lahksugulised tuultolmlejad õied. Isasurvad on 4-7 cm pikad, rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlais ühisel rootsul, käbikesekujulised ja punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsi lõpus või aprillis.
Vili	Lame väike üheseemneline pähklike on ümbritsetud kitsa tiivaga. Viljad valmivad oktoobris, varisevad talve jooksul. Tumepruunid käbid jäävad puu otsa pikaks ajaks, nende pikkus on 1,2-2 cm ja läbimõõt kuni 1 cm.
Leht	Varrel vahelduvalt paiknevad sulgroodsed rootsuga lihtlehed on kujult äraspidimunajad või ümmargused, iseloomuliku pügaldunud või tömbi tipuga, pealt tume- ja alt helerohelised, noorelt kleepuvad. Leheserv on tipuosas kahelisaagjas, alusel terve.
Vars	Noored võrsed on kolmekandilised, siledad, vahel kleepuvad, punakaspruunid, heledate kriipsukestega. Vanemas eas on koor tumepruun kuni hallikas, rõmeline, moodustub paks korp. Tüvi laasub kiiresti.
Juur	Juurestik on hästi arenenud peajuure ja tugevate külgjuurtega, pindmine. Juurtel esinevad mügarbakterid.
Paljunemine	Paljuneb eelkõige seemnetega, mis idanevad hästi ja kiiresti, levikule aitavad kaasa kevadised vooluveed. Uueneb hästi nii seemneist kui kännuvõsudest, juurevõsusid annab harva. Paljundada võib ka pistokstest.
Levik ja ohtrus	Kasvab pea kogu Euroopas, Aasia läänepoolsetel aladel ja Põhja-Aafrikas, sisse viidud Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse ning Uus-Meremaale. Eestis tavaline, rohkem niiskematel aladel, eriti Lääne-Eestis.
Kasvukoht	Kasvab puurindes lodumetsades, jõekallastel, puisniitudel ja luidetel. Eelistab hästi lagunenud huumusrikkaid madalsoomuldi. Liigniiskuses kasvab vaid liikuva põhjavee korral. Valguselembene. Hea külmakindlusega.
Koht ökosüsteemis	Juurtel on mügarbakterid, mis seovad õhulämmastikku - nii kuulub pinnaseparandajate hulka. Puitu mädandavad parasiitseened, näiteks lepataelik. Õietolmu kasutavad mesilased toiduks. Viljad on toiduks mitmetele lindudele, näiteks urvalindudele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, kuivanult roosakas, vees vastupidav. Sellest toodetakse vineeri, joonestuslaudu, mööblit, kasutatakse ka nikerdustöödeks ja kütteks, hinnaline suitsutatud toodete valmistamisel (annab tootele kuldkollase värvuse, läike ja hea maitse). Sanglepast valmistatakse kõrgekvaliteedilisi muusikariistu. Koor sisaldab park- ja värvaineid (sobivad naha värvimiseks ja parkimiseks). Puidust tehakse ka sütt ja äädikhapet. Haljastuses kasutatakse mitmeid dekoratiivseid vorme. Ravimtaim, käbisid kasutatakse seedehäirete korral.
Sarnased taimed	Mererannas või jõekallastel üksikuna kasvavad sanglepad moodustavad tõeliselt suursuguse laiuva võra, mida oleme pigem harjunud nägema tammedel või pärnadel. Jäta siis meelde, et tihedas metsas kiitsakas väheste okstega sanglepp võib soodsates kasvutingimustes ka hoopis teistsuguse näoga olla.