Sirplutsern
(Medicago falcata)
kollane lutsern, kollane jooksja rohi, saksa-pasa-rohi, sirphein

Sirplutsern on hästi tuntud taim Põhja- ja Lääne-Eesti ning saarte elanikele, kuid praktiliselt tundmatu teiste Eesti osade inimestele kui nad ei ole nimetatud kohtades matkamas käinud. Nimelt kasvab sirplutsern just seal. Selle põhjuseks on taime lubjalembesus.

Sirplutsern on suur taim nagu ka temaga väga sarnane harilik lutsern. Hea vahe on õite värvuses. Nagu sirplutserni rahvapärane nimi (kollane lutsern) ütleb, on tema õied kollased. Harilikul lutsernilgi on teine nimi: sinine lutsern. Sellega peaks kõik selge olema. Lutsern hakkab õitsema sageli juba maikuus ning lõpetab alles septembris, kui paljud teised taimed on juba kolletunud. Seega peaks nende muidu kahe nii sarnase taime määramiseks õite värvusest piisama. Piisakski kui probleem ei tuleks hoopis mujalt. Lutsernid on üksteise läheduses kasvavad taimed, samuti tolmeldavad neid samad putukad. Ja ongi õnnetus käes - tekib hübriid. See on taim, mis areneb kahe erinevat liiki taime ristumisel.  Selline taim on aga hoopis vahepealsete tunnustega. Nii ongi mõnikord raske ütelda, kas tegu on ühe või teise liigi või hoopis nende hübriidiga. Kuid ega sel ka erilist tähtsust pole, sest inimese poolt kasutatavatelt omadustelt on nad peaaegu ühesugused.

Mõlemad lutsernid on head söödataimed loomadele, eriti palju on neis kasulikke valke. On leitud, et sirplutsern ei ole nii kõrge toiteväärtusega kui harilik. Samuti ei anna tema põllud nii palju saaki. Kuid see-eest on tal hea ja sageli hädavajalik omadus - sirplutsern võib kasvada tunduvalt kuivemal ja kehvemal pinnasel. Nii on ka sirplutsernist aretatud mitmeid kultuursorte.

Sirplutsern ei ole ta ilmaasjata nimeks saanud. See tuleb tema vilja kujust, mis meenutab sirpi. Sirplutserni kaunad on küll vaid kuni pooleteise sentimeetri pikkused, kuid tõepoolest vahel kuni täisringi kokku keerdunud. Nende sees võib aga leida kuni kaheksa seemet.

Liblikõielistele omaselt elavad ka sirplutserni juurtel pisikesed bakterid, kes moodustavad mügaraid. Need bakterid aga teevad taimedele kättesaadavaks õhus oleva lämmastiku. Nad rikastavad sellega pidevalt mulda. Nii kasvab põllul, kus on paar aastat näiteks sirplutserni kasvatatud, kõik tunduvalt paremini, lopsakamalt ja väetamise vajaduski pole nii suur.