Soo-kassiurb
(Gnaphalium uliginosum)
salakoirohi, sammaspoolehain, kärnarohi, paganapea

Soo-kassiurb on niiskete põldude ja turvastunud mullaga alade asukas. Ta on üheaastane taim ja seega levib vaid seemnetega. Ta võib teie põllul tülikaks umbrohuks saada lausa aastaga. Tavaliselt on siiski nii, et ühel aastal on teie põllule sattunud vaid mõni üksik seeme. Neist kasvab ilus soo-kassiurva taim, kuid ta on nii väike, et te ei pane teda lihtsalt tähele. Soo-kassiurb kasvab sageli vaid viie sentimeetri pikkuseks. Kuid siiski valmib sellel väikesel taimekesel väga palju seemneid. Järgmisel aastal harite oma põllu taas üles ja ootate saaki. Teie kartulite või kapsaste varjus võtab aga võimust väike soo-kassiurb, keda enne tema õitsemise algust tähele ei panegi. Kui te aga lõpuks suve keskel märkate, siis lööte käsi kokku - mis imeasi küll see siin on! Kui olete aga laisk ja suvel põldu eriti ei külasta, näete pärast saagi koristamist, et kogu põld on hall. Hall värvus on see, mis torkab väikese soo-kassiurva taime juures kõigepealt silma. Kogu soo-kassiurb on kaetud valgeviltjate karvadega, ise aga on ta hallikasroheline.

Niisiis on soo-kassiurb küllaltki omapärane taim. Peale hallikasrohelise värvuse torkavad vahel silma kollakad või veidi pruunikad õied. Kuna kassiurb on korvõieline, näeme tegelikult imetillukestest õitest moodustunud korvõisikuid. Need on omavahel liitunud suuremaks liitõisikuks. See liitõisk meenutab nii kassikäppa kui ka pajuurba. Ilmselt nii saigi selle taime nimeks "kassiurb". Soo-kassiurva õisikutes on peamiselt emasõied, vaid päris õisiku keskel asub kuni kümme mõlemasugulist õit.

Soo-kassiurvast rääkides ei saa mööda minna sellest, et ta on ravimtaim. Seejuures on huvitav, et vastupidiselt enamikele teistele ravimtaimedele, on soo-kassiurva väärtus viimasel ajal isegi kasvanud. Seda eelkõige põhjuse tõttu, et veresooni laiendades aitab ta kõrgvererõhutõve vastu. See on haigus, mis arenenud ühiskonnas muutub järjest tavalisemaks. Edu soo-kassiurvaga ravides on loota vaid siis, kui haigus on alles algusjärgus. Samas saab soo-kassiurvast ka lihtsalt hea rahustava ja südametegevust parandava tee. Nii teed, kui salvi võib kasutada paljude nahahaiguste raviks või seedeteede haavanditest vabanemiseks. Tee valmistamiseks tuleks võtta üks supilusikatäis soo-kassiurva ürti ja valada sellele klaas keevat vett. Kui segu on veerand tundi tõmmanud, on ta tarvitamiskõlblik. Juua tuleb pool klaasi korraga enne sööki või magamaminekut.

Niisiis, kui te pole olnud hoolas umbrohtude rohimisel ja teil on tavalisest veidi niiskem põld, siis võite avastada ükskord, et olete saanud endale väärtusliku ravimtaimepõllu. Soo-kassiurba ei tohi aga segi ajada mets-kassiurvaga, kellel pole ravitoimet. Viimane on erinevalt soo-kassiurvast mitmeaastane ja mitmekümne sentimeetri kõrguse püstise ja väheharunenud varrega taim. Mets-kassiurb kasvab enamasti palju kuivemal mullal.