Soolikarohi
(Tanacetum vulgare)
reinvars, sauna rohi, solkmerohi, ussirohi, südamevalurohud

Soolikarohi on ilus suurte puhmikutena kasvav taim. Ta sobib iluaeda, kuhu on vaja kõrgekasvulist tumeda lehestikuga kollaseõielist taime. Soolikarohi on korvõieline ja nii on tema väikesed õied koondunud suurematesse korvõisikutesse. Soolikarohu korvõisikute läbimõõt on umbes sentimeeter. Need on pealt peaaegu täiesti lamedad ja koosnevad ainult putkõitest. Siiski ei tähenda vaid putkõitest koosnemine, et kõik selle taime õied oleksid ühesugused - normaalsete tolmukate ja emakatega mõlemasugulised õied. Õisiku servmised õied on nimelt ühesugulised emased putkõied, neil on tolmukad taandarenenud. Iseloomulikult lame on ka kogu soolikarohu õisiku ülakülg. Sellist õisikut, kus varred algavad erinevalt kõrguselt, kuid lõpevad õite või õisikutega ühel kõrgusel, nimetatakse kännaseks.

Soolikarohtu kirjeldades peab rääkima veel tema lehtedest. Need on suurele taimele kohaselt suured – pikkus on kuni paarkümmend ja laius kümme sentimeetrit. Lehed on sügavalt lõhestunud sulgjateks hõlmadeks, nagu pihlakalehed ja seetõttu on raske uskuda, et tegelikult on need lihtlehed. Hõlmad on aga veel omakorda lõhestunud saagjaservalisteks hõlmadeks. Iseloomulik ja kaunis on soolikarohu noorte lehtede hõbehall karavastus.

Nimeks pole sellele taimele asjatult soolikarohi pandud. Ta on keskajast saadik tuntud vahend sooleparasiitide väljaajamisel. Hiljem kasutati teda ka ebareeglipäraste menstruatsioonide korral ja vahel isegi abordi esile kutsumiseks. Viimasel juhul sai see taim aga sageli saatuslikuks. Nimelt sisaldab soolikarohi ühte väga mürgist ainet, mis liiga suure taimerohu annuse korral põhjustab krampe ja valusid seedeteedes ning raskemal juhul isegi surma. Niisiis võib soolikarohtu kasutada ainult arsti järelvalve ja range kontrolli all. Peamiselt kasutataksegi teda solkmete ja naaskelsabade väljutamiseks, millest ka enamik selle taime rahvapäraseid nimesid. Kuid ravimitööstuses on temast tehtud lahtisteid.

Soolikarohu võib aga tema iseloomuliku lõhna järgi kinnisilmi ära tunda. Tal on vigastamisel tugev ja vänge kamprilõhn. Tänu sellele lõhnale on temast õnnestunud valmistada ka putukamürke. Selle lõhna tõttu ei söö teda kariloomad, kellel võiks ta muidu ohtlikke mürgistusi esile kutsuda.

Kuid nagu sageli mürgistele taimedele, omistati ka soolikarule üleloomulikke vägesid. Slaavi tütarlapsed näiteks arvasid, et kui torbik soolikarohuga endale kaenlaauku pista, siis saavad nad endale soovitud mehe. Teda kasutati ka kuradi manamisel ja sündivate laste kaitsmisel.