Eestikeelne nimi soopihl
Ladinakeelne nimi Comarum palustre L. (sünonüüm Potentilla palustris (L.) Scop.)
Rahvapärased nimed soopihlakas, varesejalg, partsijalg, partsivarbad
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda maran.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Kõrgus 30-90 cm.
Õis Õied on väheseõielises hõredas kännases. Esinevad kõrglehed. Nii õieraod kui tuped on harali liht- ja näärmekarvadega. Tupplehed tume-purpurpunased, munajad, viljumisel suurenevad. Kroonlehed tupplehtedest lühemad, kuid sama värvi. Tolmukaid palju. Õitseb mai lõpust augustini. Putuktolmleja.
Vili Väikestest pähklikestest koosnev koguluuvili. Pähklikesed asuvad lihakaks muutunud kuhikjal õietelje pikendusel. Pähklikesi palju.
Leht Paaritusulgjad liitlehed 2 (3) lähestikku asetseva lehekesepaariga. Taime alusel on lehed pikarootsulised, tipu pool peaaegu rootsuta. Pealt rohelised, alt sinakasrohelised ja karvased, leheserv teravahambuline. Abilehed leherootsuga pikalt liitunud, kõrvakestega.
Vars Maapealsed varred on suuremas osas üheaastased, püstised või tõusvad, alumises osas paljad, ülemises karvased ning näärmekarvased.
Maa-alune osa Risoom on pikk, roomav, puitunud ja sõlmekohtadel juurduv ning tugev.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus Levinud ümber põhjapooluse polaarses vööndis ja arktilistel aladel, kuid ka parasöötmes, samuti ulatub ka Lõuna-Euroopasse ja Kesk-Aasiasse. Eestis sage.
Kasvukoht Siirde- ja madalsoos, rabas, lodu- ja soometsas, veekogude kaldaosades. Veidi lubjapelglik.
Koht ökosüsteemis Tugeva risoomiga taimena soodustab veekogude kinnikasvamist. Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Meetaim. Sisaldab rohkelt parkaineid, mille tõttu on kootava toimega ravimtaim. Rahvameditsiinis kasutatakse risoomi kõhulahtisuse puhul. Lehti kogutakse õitsemise ajal, juuri septembris. Kasutatud reuma, närvi- ja liigesepõletiku ning podagra korral. Tarvitatakse viinaleotisena ja teena. Värske leht parandab hästi haavu. Kasutatakse naha parkimisel ning villa ja villaste esemete punaseks värvimisel.
Sarnased taimed Soopihl on lähedane sugulane üksteisest raskesti eristuvatele marana liikidele. Selles paljudest liikidest koosnevas taimede kambas on soopihl lihtsate tunnustega omanäoline liik: soopihlal on paaritusulgjad pihlaka lehe taolised liitlehed, tal on suured lihakarva õied, ta kasvab iseloomulikes soostunud kasvukohtades.