Harilik söötreiarohi
(Herniaria glabra)
lagujarohi, päevituserohi, rabanduserohi, sammaspoolehain, soolatüükarohi

Söötreiarohi torkab silma oma erksa kollakasrohelise värviga. Kasvab sööt-reiarohi lagedamatel liivastel kohtadel. Ta moodustab tavaliselt suuri ringikujulisi laike, mille läbimõõt võib olla üle poole meetri. Söötreiarohi sobib kaunistama iga muidu kasutult seisvat liivasemat kohta. Seejuures piisab teil vaid seemnete külvamisest ja ülejäänu eest hoolitseb taim ise. Taime elutahe on nii suur, et ta trügib ka kultuurpõldudele ja ronib toitainetevaestele müüridele. See viib ka sihile. Söötreiarohu taimed ei ela tavaliselt kuigi vanaks, kuid see-eest on nad hästi arenenud seemnelise paljunemisega.

Söötreiarohtu vaadates on veel huvitav see, et suurel taimel on küllaltki nõrgad ja väikesed juured. Eriti paneb aga mõtlema, miks tema pidevalt maas lebavate varte alumisele küljele juuri ei teki. Söötreiarohi on enamasti üheaastane taim, harva kasvab ta vanemaks. Niisiis on reiarohu mitmekümne sentimeetri pikkused varred kõik lahtiselt maapinnal. Sellist taime on väga lihtne koguda ja nii ongi otsitud, kas teda millegi jaoks vaja ei läheks.

Veidi on inimeste pingutused ka vilja kandnud. Nii on söötreiarohi laialt tuntud songa ravimise vahendina. Kuid samas mõjub ta hästi kogu erituselundkonnale. Rahvasuust on veel teateid tema tarvitamisest südamerabanduse korral. Laialt on tuntud ka söötreiarohu võime kõikvõimalikke nahamoodustisi kõrvaldada. Nendeks moodustisteks võivad olla rahvapäraste nimede järgi söötreiad, sööthiired, lagujad, nahkkoid, sammaspoolikud ja veiseröögatus. Taime kastusviisidest on tekkinud nimetused lagujarohi, sammaspoolehain, soolatüükarohi ja veel mitmed teisedki. Kuid söötreiarohuga on ka päikesepõletust eemal hoitud.

Huvitavad on veel söötreiarohu õied. Need on samuti kollakasrohelised nagu ka kogu ülejäänud taim. Söötreiarohul pole sageli õiekrooni üldse olemas. Osadel õitel on kroon küll olemas, kuid see on muundunud väikesteks naaskeljateks tipmeteks. Õied moodustavad tipmise kerakujulise õisiku. Selliseid õisikuid võib ühel taimel üpris palju olla. Nii võib ta soodsatel tingimustel küllaltki kiiresti paljuneda. See on eriti vajalik siis, kui ta kasvab liivastel põldudel umbrohuna.