Eestikeelne nimi suur teeleht
Ladinakeelne nimi Plantago major L.
Rahvapärased nimed paiseleht, tiileht, teenuiad, tiiain
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda teelehelised, perekonda teeleht.
Eluvorm Ühe-, kahe- või mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus (4) 10¼34 (55) cm.
Õis Õied on mõlemasugulised, kaheli õiekattega. Nii kroon kui tupp on liitlehised. Tupplehed elliptilised, ümardunud tipuga, 1,5¼2,5 mm pikad, rohelised, laia kileja äärisega. Krooni tipmed munajad või munajassüstjad, umbes 1 mm pikkused, algul kollakasvalkjad, hiljem pruunikad. Tolmukad õisikust eemale ulatuvad, kroonist 2¼2,5 korda pikemad, noorelt helelillad, harva kollased, tolmlemise järel määrdunudkollased. Õisik on 1¼20 cm pikkune tähk. Õisikuraod püstised või tõusvad, õisiku alusel tihedalt karvadega kaetud. Õitseb juunist oktoobrini. Tuultolmleja.
Vili Viljaks on munajas või koonusjas kupar, mille pikkus on 2¼4 mm. Selles on tavaliselt 6¼30 seemnet, mis on lapikud, pisut nurgelised, värvuselt tumepruunid, umbes 1 mm pikkused, limase väliskestaga. Tavaliselt levivad inimeste abiga viimaste jalgadele kleepudes.
Leht Munajad või laimunajad kaarroodsed lihtlehed, mis on paljad või hõredalt karvased, terve või üksikute hammastega servaga. Kõik lehed on juurmised, asetunud spiraalselt. Leheroots võib olla labast nii pikem kui ka lühem.
Vars Maapealne vars puudub. Õieraag on 10¼40 cm pikk, püstine või pisut tõusev, kaetud lidus karvadega, tugevakiuline.
Maa-alune osa Taimel on lühike mitteharunev risoom. Risoomist lähtuvad tihedate kimpudena narmasjad lisajuured.
Paljunemine Paljuneb seemnete abil, mis levivad enamasti inimese jalgadele kleepunult.
Levik ja ohtrus Levinud Lääne- ja Ida-Euroopas, Vahemeremaades, Kesk- ja Põhja-Aasias, Kaug-Idas. Inimese abiga on viidud ka kõikidele teistele mandritele. Eestis inimasustuse juures sage.
Kasvukoht Inimkaaslejana sageli muruplatsidel, jalgteedel, teeservadel, õuedel, põldudel ja prahipaikadel. Looduslikult esineb sagedamini mererannikuil, vähem looniitudel, puisniitudel, raiesmikel ja mujal. Enamasti kuivades valgusrohketes kasvukohtades.
Koht ökosüsteemis Seemneist toituvad meil talvituvad linnud.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Leiab laia kasutamist rahvameditsiinis. Eelkõige tarvitatakse lehti verd puhastava ja verejooksu sulgeva vahendina, nii värskete kui vanade paisete raviks, samuti maksa- ja neeruhaiguste, pea- ja hambavalu ning haavade ravimisel ja unisuse vastu. Lehti kogutakse kogu suve jooksul, juunist septembrini. Tarvitatakse teena või keedisena kui röga lahtistava vahendit kopsukatarri puhul. Meditsiinis kasutatakse seemnetest tehtud keedist mao- ja soole haavandite raviks.