Suur robirohi
(Rhinanthus serotinus)
kanaharjakas, kõristirohi, tass, penningirohi

Vanasti tundsid maalapsed seda kollaste õitega aasalille hästi. Põhjuseid oli kaks. Esiteks sai tema kahehuulelistest õitest oma huultega imeda magusat mesinestet. Ja teiseks muutub ta pärast õitsemist huvitavaks krõbisevate viljadega mängukanniks. Esimesest omadusest on tekkinud nimi luutsiain: hein mida on hea lutsida, teisest aga arvukad krõbisemist ja kõristamist tähistavad nimed. Krõbiseb ta seepärast, et viljade valmides muutub neid ümbritsev õietupp põietaoliselt suureks ja kuivab ära. Kui sellisele põiele kasvõi veidi vastu minna, siis on kohe kuulda krõbinat. Kuna valminud seemned on oma kodus lahtiselt, siis ongi meil huvitav kõristi valmis. Lapikute seemnete kõrisemist vastu tupe seina on lahti mõtestatud ka kui raha kõlisemist rahataskus, sellest ka nimetus penningirohi.

Kuid robirohtusid on meil tegelikult kolm liiki. Samas jaotatakse need liigid vahel veel mitmeteks alamliikideks, nii ka suur robirohi. Meie käsitleme siinkohal robirohtusid siiski vaid kolme liigina. Nii leiduvad Eestis peale suure veel väike ja saaremaa robirohi. Saaremaa robirohtu on kerge teistest eristada näärmekarvade järgi, mis kogu aime katavad. Väike robirohi on aga suurest enamasti märgatavalt väiksem. Kui suure robirohu kollane õis on tavaliselt umbes paari sentimeetri pikkune, siis väikese oma vaid pooleteise sentimeetriline. Ka viimase lehed on väiksemad. Kolmas erinevus on see, et suure robirohu krooni putkeosa on enam või vähem kõverdunud, väikesel robirohul aga täiesti sirge.

Ehkki mõnel pool on suurt robirohtu kasutatud ka nii loomade kui inimeste arstimiseks peame teda siiski pidama ebameeldivaks taimeks. Nimelt kasvab ta sageli karja- või heinamaadel, kus ta on üpris väärtusetu taim. Mõned kariloomad teda küll söövad, kuid värskena võib ta kahjuks isegi mürgistusi põhjustada. Peale selle ei ole ta kuigi kasulik ka aasade kõrrelistele, sest robirohud on poolparasiidid. Nad kinnituvad oma tagasihoidlike juurtega mitmesuguste kõrreliste juurtele ja ammutavad neist toitaineid. Seega nõrgeneb kasulike söödakõrreliste kasv. Robirohud on üheaastased taimed ja seetõttu saab nende vastu võidelda taimede hävitamisega enne seemnete valmimist. Selleks tuleb nad kas maha niita või lasta kariloomadel ära süüa.