Ujuv penikeel
(Potamogeton natans)
koerakeel, koerakeelmerohud, vähiein, konnakapsad, kuduhein

Eestis on seni leitud kaheksateist penikeele liiki. Paljud neist on väga sarnased. Samas võivad nad ka omavahel ristuda ja anda kahe liigi vahepealsete tunnustega taimi, hübriide. Ujuv penikeel on aga üks selline, kelle tunneb ära üpris hõlpsasti. Oma osa kerges äratundmises on ka sellel, et tema on meil tavaline, kuid talle lähedased liigid esinevad harvem. Hästi tavaline on ujuv penikeel seetõttu, et tal on oma vesisele kasvukohale vähem nõudmisi kui ühelgi teisel penikeelel.

Kui olete penikeeli pikemat aega määranud, siis võite ujuva penikeele ära tunda ka veepinnal ujuvate pruunikate munakujuliste lehtede järgi. Algajale võib selline määramine aga ebaõige vastuse anda. Samas saame kindla liiginime teada siis, kui uurime, millised lehed on sel taimel vee sees. Ujuvale penikeelele on iseloomulik, et veesisesed lehed on pikad ja peened nagu rootsud ning nende laba on peaaegu täielikult kadunud. Lisaks laiadele ujulehtedele ja kitsastele veesisestele lehtedele on ujuva penikeele ülemiste lehtede alusel veel pikad kileja servaga abilehed. Ujuva penikeele jaoks on iseloomulik, et nad on sageli enam kui kümne sentimeetri pikkused.

Ujuv penikeel ei ole aga veekogudes vabalt ringi ujuv. Ta on põhja kinnitunud roomava ja rohkesti haruneva võsu – risoomi abil. Risoomina elab penikeel ka külma talve üle. Sellest kasvab välja arvukalt varsi, mis tõusevad otse veepinna poole. Nii moodustub penikeeltest ka tihe veealune tihnik, rääkimata sellest, et sageli on kogu veekogu pind tema ujulehtedega kaetud. Nii on ujuv penikeel heaks toidumaterjaliks paljudele väikestele veeloomadele ja mõnedele kaladele, samuti kinnituspaigaks konnakudule. Kuid samas on ta ka taim, kes põhjustab kiiret veekogude kinnikasvamist. Kui olete nõuks võtnud veekogu kinnikasvamist takistada ja penikeeletaimed välja kitkuda, siis võite neid proovida pakkuda loomadele söödaks. Kui see ei õnnestu, siis laotage nad lihtsalt väetisena põllule. Harilikult aga niimoodi penikeelest vabaneda ei õnnestu, sest risoomid on kõvasti põhja küljes kinni. Niisiis peab vaatama, et taimedel ei oleks vohamiseks liiga palju toitaineid.