Harilik ussitatar
(Polygonum bistorta)
lambakeel, tulihein, ussitater, Kirbo rohi

Ussitatral on väga omapärane maa-alune osa. Mullas on tal kõver s-kujuline tume vars, risoom. See meenutab mõnevõrra looklevat ussi ja sellest ka taime nimi. Miks on aga taime nimes sõna tatar? Seepärast, et ta on tatrataime sugulane. Ussitatral on samasugused õied nagu toidutaimel tatral – need on väikesed ja roosakasvalkjad. Ka ussitatra viljad on nagu väikesed tatratangud - läikivpruunid tillukesed kolmekandilised pähklid.

Õisik tervikuna on ussitatral tavalisest tatrataimest erinev. Kui tatra õisik on suhteliselt hõre ja väheste õitega, siis ussitatral on väga tihe paljuõieline püstine kobar. Suurte roosade ruljate õisikute tõttu võib ussitatart kasvatada ilutaimena näiteks parkide niiskemates osades ja veekogude kallastel.Taime õied on ka nektaririkkad ning seega suurepäraseks mee tooraineks mesilastele.

Ilutaimena kasvatatakse ussitatart harvem kui teist laadi ja hoopis praktilisematel eesmärkidel. Näiteks Põhja-Ameerikas teda looduslikult ei leidugi, küll aga aedades ja metsistunult. Oli juttu, et ussitatral on jäme omapärane risoom - seesama ongi inimese jaoks taime kõige väärtuslikum osa. Risoomist valmistatud jahust on tehtud isegi leiba. Rohkem on see tuntud siiski ravivahendina. Selleks kogutakse ussitatra risoome sügisel, lõigatakse peened juured ära ja kuivatatakse kiiresti. Kuivatatud risoomist võib teha nii pulbrit kui keedist. Ussitatart kasutatakse peamiselt kõhulahtisuse ja düsenteeria korral ning ka limaskestade ning igemete põletike raviks. Varem on usutud, et tal on "ussihammustust" raviv toime, kuid sellele ei maksaks liigselt loota. Ussitatra punakast risoomist on valmistatud värvaineid ning isegi tinti. Niisiis on ussitatar ilus, huvitav ja mitmeti kasulik niiskete niitude taim.