Eestikeelne nimi vaevakask
Ladinakeelne nimi Betula nana L.
Rahvapärased nimed rabakask, kaskjalg, maarjakask, pürskask, raud-kask
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm Mitmeaastane heitlehine ühekojaline põõsas. Kõrgus (0,2) 0,5-0,7 (1,2) m.
Õis Ühesugulised, koondunud väikesteks ruljateks urbadeks. Isasurvad moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, emasõied vahetult enne õitsemist. Isasurvad kuni 1,5 cm pikad, emasurvad 0,5-0,8 (1,2) cm pikad, lühikese raoga, läbimõõt 0,3.
Vili Väike tiibadega pähklike. Pähklike elliptiline, pikkus 0,2 cm. Tiivad väiksemad kui teistel kaseliikidel, seemnest 2-5 korda kitsamad. Vilja kattesoomused kolme hõlmaga. Viljad valmivad alates juuli lõpust või augusti algusest kuni septembrini. Valmides pudenevad seemned koos kattesoomustega. Tuullevija, kuid viljad levivad ka vee abil.
Leht Ümarad täkilise servaga väikesed sulgroodsed lihtlehed, sageli pikkusest veidi laiemad. Pikkus 0,5-1 (1,5) cm, laius 1-1,5 (2) cm. Pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, noorelt kleepuvad. Leheroots lühike, pikkus umbes 2 mm.
Vars Võrsed peened, hallikspruunid, algul tihedalt karvased. Viimase aasta võrsed vahatäpikestega. Oksad püstised või tõusvad.
Maa-alune osa Maapinnalähedane sammasjuurestik.
Paljunemine Paljuneb seemnetega. Annab ka kännuvõsusid.
Levik ja ohtrus Levinud Kesk-Euroopa mägedes, Põhja-Euroopa ning Põhja-Aasia madalikel, Islandil ja Gröönimaal. Eestis paiguti, peamiselt mandri lääne- ja põhjaosas, saartel puudub.
Kasvukoht Siirdesoodes, rabades, raba- ja soometsades, lodumetsades, sooniitudel, põõsa- või puhmarindes. Turvas- ja turvastunud muldadel. Valgusenõudlik. Mullastiku suhtes leplik.
Koht ökosüsteemis Lehed söögiks jänestele. Tavaline põõsas rabades ja siirdesoodes.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ei oma olulist praktilist väärtust. Suuremate põõsaste okstest saab luudasid.
Sarnased taimed Erinevalt madala kase lehtedest ei sarnane vaevakase peaaegu ümarad ja täkilise servaga lehed enam kuigivõrd suuremat kasvu kaskedelt tuntud nn tüüpiliste kaselehtedega. Nii võib see pigem puhmamõõtu taim segamini minna mõne puhma või põõsaga kaskedele hoopis kaugematest taimerühmadest. Väikeste, üldkujult ümarate või ovaalsete lehtedega taimi kasvab siirdesoodes ja rabades teisigi: harilik porss, mitmed kõige väiksemat kasvu pajuliigid, ja küllap on neid veel.