Eestikeelne nimi värvmadar
Ladinakeelne nimi Galium boreale L.
Rahvapärased nimed maitsed, maran, liikmerohi, kirbulilled
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda madaralised, perekonda madar.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljas ühekojaline rohttaim. Kõrgus 20-50 (60) cm.
Õis Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp peaaegu märkamatu, liitlehine. Kroon liitlehine, 4 munaja teritunud hõlmaga, valge, läbimõõt 3-4 mm. Asuvad varreharude tippudes rohkeõielistes kitsastes pööristes, puuduvad vaid alumistel harudel. Õieraod on lühikesed ja paljad. Õitseb juunist augustini.
Vili Kaksikpähklike on enam-vähem tihedalt kaetud valkjate haakjate harjakestega, mille abil saab kinnituda loomadele, inimese riietele, et levida uutele kasvukohtadele. Valmides laguneb kaheks osaviljaks.
Leht Süstjad või lineaalsüstjad tömbid või teritunud, kuid ogaotsata terveservalised servadel veidi tagasi käändunud enamasti 3 rooga lihtlehed. Pikkus 1,5-2 (3) cm, laius (2) 3-5 (6) mm. Asuvad 4-kaupa männastes ümber varre. Õisikute alusel on 2 munajat kõrglehte.
Vars Varsi on üks või mitu, nad on tugevad, enamasti harunenud, neljakandilised, kantidel karedad ja harjasjate karvadega.
Maa-alune osa Risoom on peenike, harunenud, punakaspruun, sageli puitunud.
Paljunemine Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus Levinud laialdaselt Euroopas (puudub lõunapoolsetes piirkondades), Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, kohati Kesk-Aasias, Ida-Aasias, Jaapanis, samuti Islandil, Gröönimaal ning Põhja-Ameerikas. Eestis sage.
Kasvukoht Kuivadel päris-, loo- ja lamminiitudel, loometsas, lagendikel, põõsastikes, kraavide ja jõgede kallastel, mäenõlvadel. Eelistab lubajarikast pinnast.
Koht ökosüsteemis Tolmeldavad putukad saavad nektarit.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kuivatatult sobib loomadele heina sees toiduks. Laialt levinud värvainetaim. Juurtest saab hästipüsivat punast riidevärvi. Rahvameditsiinis on kasutatud liigestehaiguste ravimiseks, veterinaarias sigade punatõve korral.
Sarnased taimed Värvmadaral on lehemännases neli lehte ja iga leht on kolme silmapaistva soonega. Lehe tunnused ongi madarate juures sageli kõige paremad. Nelja lehega männases on ka soomadar, aga viimane on habras ja haakuv märgade kasvukohtade taim. Üldkujult meenutab värvmadar pigem valget madarat, aga viimasel on männases alati rohkem kui neli lehte.