Kanada vesikatku nimi jääb meelde juba kooli loodusõpetuse tundidest. Miks siis just tema? Nimelt seepärast, et tema lehti vaadeldakse sageli mikroskoobi all. Kanada vesikatku lehtedest otsitakse rohelisi kloroplaste ja jälgitakse rakuplasma liikumist. Kanada vesikatk on aga välja valitud selle taime ühe omapära tõttu. Nimelt on tema lehed enamasti ühe rakukihi paksused. Seega ei ole meil vaja vaeva näha mikroskoobi jaoks piisavalt õhukeste lõikude tegemisega. Tuleb vaid võtta üks vesikatku leht ja see alusklaasile vee sisse panna. Nii saame hulgaliselt terveid rakke, milles on kõik vajalik suurepäraselt vaadeldav.

Tavaliselt ei tunta vesikatku seepärast, et ta ei pista kunagi enda nina veest välja, ujub alati vee sees peidus. Tegelikult kasvab vesikatk peaaegu igas Eesti mandriosa enam-vähem normaalse suurusega veekogus. Ta tuleb teil vaid üles leida. Tänu tema kiirele levimisele ja kõikide veekogude vallutamisele on ta ilmselt ka nimeks “katk” saanud. Kuna ta kasvab vees, siis “vesikatk”, kuna pärit Kanadast, siis “kanada vesikatk”.

XIX sajandi algul Euroopas veel vesikatku ei kasvanud. Ta toodi just Põhja-Ameerikast möödunud sajandi kolmekümnendatel aastatel. Euroopas olid tema esimesteks peatuspaikadeks Iiri- ja Šotimaa, kuid egas see taim sinna kauaks püsima jäänud. Eestis nähti teda esmakordselt 1905. aastal. Praeguseks on kanada vesikatk vallutanud kogu Euroopa ja juba ka suure osa Siberist, Põhja-Aafrikast ning Austraaliast ja Uus-Meremaalt. Eriti massiliselt asustab ta liiga kõrge toitainetesisaldusega veekogusid. Kas vesi seisab või voolab, ei ole tema jaoks määrav.

Katk on väga kole haigus, kuid vesikatk nii hirmus kole taim polegi. Kui muidugi välja jätta, et ta kiirendab veekogude kinnikasvamist. Kanada vesikatk on tegelikult erakordselt kõrge söödaväärtusega ning seetõttu võib teda julgelt koduloomadele toiduks pakkuda. Enamikele neist ta isegi maitseb. Samuti tehakse vesikatkust koos teiste taimedega silo. Värskeid vees rehitsetud vesikatke võib laotada ka põllumaale, kus nad on suurepäraseks väetiseks. Ta puhastab ka akvaariumite vett jääkainetest.

Ühe huvitava asja peab selle taime juures veel ära märkima. Nimelt on kanada vesikatk enamasti kahekojaline taim. See tähendab, et on olemas eraldi emas- ja isastaimed. Kuid lugu on nii läinud, et praegu kasvad Euroopas peamiselt emastaimed ja Ameerikas isastaimed. Nii ei jäägi neil üle muud kui levida vegetatiivselt.