Valge hanemalts
(Chenopodium album)
mäldsas, mals, saviein, searohi

Enamiku inimeste jaoks on kõik hanemaltsad ühed maltsad, vahet tehakse neil harva. See pole ka tavaliselt vajalik, sest üldjuhul on "maltsad" ühed tüütud umbrohud. Botaanikud jaotavad aga maltsalised paljude erinevate perekondade vahel. Üks neist on lihtsalt malts, teine soodamalts, kolmas ogamalts, kuid omaette perekond on ka hanemalts. Ka peet ja spinat on maltsade sugulased, ainult nende nimes ei kajastu sõna "malts". Hanemalts on küllaltki suur taimeperekonda, kes on Eestis päris mitmete liikidega esindatud. Valge hanemalts on neist kahtlemata kõige tavalisem. Eriti harilik tundub ta aga seetõttu, et harilikult kasvab ta just rohke inimmõjuga kohtades. Teised hanemaltsa liigid kasvavad rohkem looduslikes kasvukohtades ja ei torka meile seetõttu kuigi sageli silma. Ka ei esine nad nii massiliselt kui valge hanemalts.

Hanemaltsasid maltsadest eristab väike omapära õisiku ehituses. Nimelt puuduvad hanemaltsadel õite alusel väikesed kandelehekesed, maltsal on need aga olemas. Miks on selle taime nimes aga sõna "valge", see saab kohe selgeks kui näete ise valget hanemaltsa. Nimelt enamasti on kogu valge hanemaltsa taim kaetud heleda hallikasvalkja jahutaolise kirmega. Sageli see isegi helgib päikesepaistel mõnevõrra.

Hanemaltsa juurestik pole kuigi visa ja nii pole raske ka tema taimi põllult välja juurida. Kuid ometi peetakse teda väga ebameeldivaks umbrohuks. Põhjus on selles, et ühel hanemaltsa taimel võib valmida aastas kuni sada tuhat seemet. Need idanevad väga kergesti ja varsti võib ühest rohimata jäänud taimest aianurgas saada terve "hanemaltsamets". Samas võivad hanemaltsa seemned veel isegi mõne aasta niisama mullas üle elada ja alles siis idaneda. Nii on hanemaltsa mõnikord küllaltki raske välja kitkuda ja on appi võetud ka mürgid ja taime looduslikud vaenlased. Taime ühed tavalisemad looduslikud vaenlased on mitmesugused linnud, kes söövad tema seemneid. Sageli teevad põhitöö hanematsast vabanemisel ära varblased.

Ehkki praegu vaatleme valget hanemaltsa eelkõige kui umbrohtu, on inimesed temast ka ühtteist kasu saanud. Nii näiteks on ta küllaltki hea söödaväärtusega ja sobib loomatoiduks, eriti silona koos teiste taimedega. Temast on tehtud ka punast värvi naha värvimiseks. Hanemaltsa on kasutatud isegi ravimtaimena kõhuvalu ja angiini korral.