Valge karikakar
(Anthemis arvensis)
kanaperse, kanapasalill, valged ärtsmed, vareslill

Valget karikakart tunneb ilmselt igaüks, vähemalt enda arvates. Sageli aga selgub, et muidu hea taimetundja nimetab valgeks karikakraks hoopis vale taime. Millest siis selline eksitus? Üpris tavaliselt aetakse segi valge karikakar ja härjasilm, õigemini peetakse härjasilma valgeks karikakraks.

Samas on need kaks liiki küllalt erineva välimusega. Õied on neil tõepoolest üpris sarnased, kuid muu üldsegi mitte. Piisab lehtede vaatamisest. Härjasilma lehed on peaaegu terved, vaid serval veidi saagjad, tavaliselt umbes poole sentimeetri laiused, vahel laiemad. Valge karikakra lehed on sügavalt lõhestunud niitjateks, vaid millimeetrilaiusteks hõlmadeks. Nii meenutavad karikakra lehed rohkem raudrohu või köömne kui härjasilma lehti. Teiseks kasvab härjasilm tavaliselt üksikute taimedena, karikakar aga paljudest vartest koosneva vaibana. Kolmandaks on härjasilm tumeroheliste lehtede ja varrega, karikakar on pigem kollakasrohelise ilmega. Nii et selgeid erinevusi on küll ja küll! Lõpetuseks märkate kindlasti, et ega korvõisikudki täpselt ühesugused ole. Valge karikakra ühel taimel on korvõiskuid rohkem ja need on reeglina väiksemad. Nii on karikakra õisikute läbimõõt kuni kolm sentimeetrit, härjasilma õisikutel aga harilikult üle kolme. Ja lõpetuseks tasub igaks juhuks üle vaadata ka valge karikakra ja kesalille eristamise tunnused kesalille lehed on niitjad, kuid kasvult karikakarast üle.

Kui te nüüd valge karikakra eristamise selgeks saite ja teda loodusesse otsima lähete, avastate varsti, et valge karikakar on üpris haruldane. Tõepoolest, teda leidub Lääne- ja Põhja-Eestis, kus on talle sobivaid lubjarikkaid kasvukohti. Lõuna-Eestis kohtab teda harva. Veel enam, ka Lääne- ja Põhja-Eestis on ta jäänud harvaks. Põhjus on arvatavasti selles, et põllupidajad kasutavad umbrohutõrjevahendeid, mis paljud kunagi leialt levinud põlluumbrohud kahetsusväärselt haruldaseks on muutnud.

Arvatavasti on ka paljud laulud, mis valge karikakra õitest loodud, tehtud tegelikult härjasilmale mõeldes. Valgest karikakrast pole inimene ka nii palju kasulikku leidnud kui härjasilmast, karikakral pole teada erilisi raviomadusi. Valge karikakra õisikuraod on tavaliselt liiga lühikesed, et õisi vaasi korjata. Niisiis on ta ennemini üks ilus ja kahaneva levikuga põldude ja rohumaade umbrohi, kelle õisikutest saab paremal juhul pärja punuda.