Eestikeelne nimi väike lemmel
Ladinakeelne nimi Lemna minor L.
Rahvapärased nimed konnaläätsed, vesiläätsed, seauba, vesivirn, päevaseep, tiigieile
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda lemlelised, perekonda lemmel.
Eluvorm Mitmeaastane veepinnal ujuv taim. Massilisel esinemisel moodustab tiheda vaiba.
Õis Õied on väga väikesed, ühesugulised ja ilma õiekatteta. Õitseb väga harva. Õied moodustavad siiski väikese õisiku, mis asub tallusja võsu külgmises osas. Tavaliselt koosneb õisik ühest emasõiest ja kahest isasõiest. Kogu õisik on ümbritsetud kileja tupega.
Vili Viljas areneb üks seeme. Seemned taluvad hästi ebasoodsaid ilmastikutingimusi, talvituvad veekogu põhjas.
Leht Taimel on ühtne tallusetaoline võsu, millel on näha ka 1...3 roodu.
Vars Võsu on tallusetaoline, peaaegu ümar või elliptiline. Võsu pikkus on kuni 4 mm ja laius kuni 3 mm. Ta on pealt tumedamalt roheline kui alt. Ülaküljel võib märgata 1...3 roodu.
Maa-alune osa Maa-alust osa taimel pole, ujub vees. Igal tallusjal võsul on aga üks narmataoline mitteharunev juur, mille pikkus on väga varieeruv (harilikult umbes 1 cm).
Paljunemine Paljuneb peamiselt vegetatiivselt tallusja võsu alusel tekkivate tütartaimedega, väga harva ka seemnetega. Ühel taimel areneb korraga 2 tütartaime, mis püsivad mõnda aega emataimega ühenduses.
Levik ja ohtrus Peaaegu kosmopoliitse levikuga liik, puudub vaid arktilistel ja troopilistel aladel. Eestis väga sage, tavalisem kui teised lemleliigid.
Kasvukoht Kasvab veekogude pindmises kihis, ujub. Asustab vaid seisva või aeglaselt voolava veega kohtasid.
Koht ökosüsteemis Toiduks ja varjupaigaks paljudele veeloomadele, massilise esinemise korral eriti.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ei oma praktilist väärtust. Massilise esinemise korral muudab ujumise ebameeldivaks.