Üheksavägine
(Verbascum thapsus)
üheksaväeline, hunditubak, sajamehevõim, üheksamaõied

Üheksavägine on tuntud ravimtaim. “Vägine” on ta seepärast, et tal on võimas vägi paljude haiguste vastu. Eriline vägi pidi tal olema aga igasuguste üleloomulikest jõududest tulnud hädade vastu. Ta aitas kõrvaldada tagajärgi, mis tekkisid nõidusest, pahast silmast, kurjast sõnast jne. Ravimtaimede nimekirjas on meie kahest vägiheinast just üheksavägine. Teine meie looduslik liik – must vägihein – seda ei ole.

Üheksavägist on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, ka neeru- ja põiehaiguste korral. Huvitava rohu saab värskeid lehti pudruks hõõrudes. Sellega saab ravida haavu ja ohatisi, samuti haudunud varbavahesid. Samal eesmärgil võib peale määrida ka lehtedest tehtud teed. Vanarahvas teab mõnel pool rääkida, et üheksavägine aitab “üheksma haiguse vastu”. Teisalt öeldakse: "üleüheksa (üheksavägine) aitab üheksakümmend üheksma haiguse vastu – sajas on surm, aga selle vastu ei aita enam". Üheksa ei ole aga kõikjal tekkinud üldse sellest, et see taim rohkete haiguste vastu aitas. Nimelt arvati paljudes kohtades ka, et rohu mõju on suurem siis, kui selles on üheksa eri taime sees. Viimasest ka paljud üheksaga seotud taimenimed.

Erilise välimuse tõttu kasvatatakse üheksavägist ilutaimena. Üheksavägine on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvab vaid tihedalt hallide karvadega kaetud sametine lehekodarik. Teisel aastal tõuseb lehekodariku keskelt taeva poole kõrge tihedalt lehtedega kaetud vars, mille ülemises osas on rohked kollased õied. Eelkõige õite kroonlehti ravimiks kogutaksegi. Seejuures peab jälgima, et neid ei muljutaks, sest muidu lähevad need pruuniks ja muutuvad kõlbmatuks. Üheksavägine võib lillepeenras metsistuda, sest viljade, kuparde, valmides külvab ta enda ümber lugematul arvul väikesi seemneid.

Lõpetuseks kordame üle üheksavägise määramise põhitunnused: kollase õisikuga võimas taim võib olla kuni paar meetrit kõrge, varrel on tihedalt ülespoole hoidvaid lehti ja kogu taim on tihedalt kaetud hallikate karvadega. Kui mõni põline linlane üheksavägist kunagi näinud ei ole, aga tahaks, siis ei pea ta põlismetsa minema - üheksavägine on enam-vähem prahipaiga ja jäätmaa taim ja sedasorti kasvukohti leiab linna tööstusmaastikus alati.