Harilik kadakas
(Juniperus communis)
kattai, kadajas, kadarik

Kadakas on puu, kellega on igaühel kokkupuudet olnud. Väikesed poisid meisterdavad tema sitketest okstest vibusid, tüdrukud panevad kokku ilusaid pärgi ja kimpe, pereisa teeb saunas kadakasuitsu ja valmistab õhtuks saunavihad, vanaema teeb marikäbidest tuhandete tõvede vastu aitavat imerohtu, vanaisa nikerdab kauneid kujukesi.

Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi, suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid. Kui kadakaokstele valada peale keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Nii okastest, okstest kui marikäbidest saab valmistada väga erinevate raviomadustega õli. Okstega on tehtud tavalisest vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral.

Et vältida haigestumist, soovitatakse iga päev süüa mõni kadakamari. Tegelikult ei ole need tõelised marjad, sest okaspuudel on käbid. Kadakal nimetatakse neid marikäbideks. Viimaseid võib põõsa küljest leida aastaringselt, sest need ei varise valmides kohe maha. Okstel peavad marikäbid püsima seepärast, et linnud saaksid süües kadaka seemneid levitada. Kui ei ole võimalik iga päev metsa "marjule" minna, on õige koguda marikäbisid varuks. See ei ole keeruline, sest need säiluvad kuivatatult päris hästi. Et nende raviomadused oleksid parimad, tuleb jälgida, et korjataks vaid sinakasmusti marikäbisid, sest rohelised on alles toored, ja teiseks, et neid liiga ära ei kuivatataks. Tasub ka meeles pidada, et raviteid tuleks hoida kuivas, jahedas ja pimedas. Kadakamarju on eestlased tarvitanud neeru-, põie-, soole- ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks. Tavaliselt valmistatakse neist teed. Marikäbide otsas oleva risti meenutava kujundi tõttu on seda puud eriti Ida-Eestis pühaks puuks peetud. Kadakapuust aiateibad ja hernekepid on vastupidavamad, kui ükskõik millisest teisest puust lõigatud.

Kuigi kadaka äratundmisega ei teki vast kellelegi probleeme, on vahest siiski huvitav kadakaoksa enda jaoks avastada. Nimelt on tal okkad kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Okkad vahetuvad märkamatult ja seepärast pole kadakas kunagi täiesti okasteta. Teine huvitav asi on see, et võime korraga ühel puul näha nii rohelisi kui ka siniseid "marju". See tuleb sellest, et kadakakäbid valmivad kaks aastat: esimesel aastal on rohelised, teisel sinised. Kadakas on kahekojaline taim. Seetõttu on marikäbid ainult osal puudest (emastaimel), teistel pole neid kunagi. Kadakas on tänuväärne kodupaik ka paljudele lindudele, kel suur osa toidust kadakamarjadest koosneb. Kahjureid on sel sitkel puul vähe.