Eestikeelne nimi harilik mänd
Ladinakeelne nimi Pinus sylvestris L.
Rahvapärased nimed hong, pedakas, pedajas, pettai
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd.
Eluvorm On kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu. Vanus võib olla 300¼400 (kuni 600) aastat. Ühekojaline.
Käbi Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja.
Seeme Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.
Leht Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4¼7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat.
Tüvi Tüvi on tavaliselt sirge, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8¼10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga.
Juur Kuival pinnasel kasvades on juurestik sügavale ulatuva peajuurega ja rohkete horisontaalsete külgjuurtega. Niisketes kasvukohtades (soodes) on juurestik rohkem pinnalähedane.
Paljunemine Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast.
Levik ja ohtrus Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu.
Kasvukoht Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus.
Koht ökosüsteemis On toiduobjektiks väga paljudele liikidele. Näiteks okkaid söövad männikärsakas, männivaablane, metsis, koort kooreürask ja põdrad (ka noori võrseid), seemneid käbilinnud ning rähnid. Veepinnale langenud õietolmust toituvad mõnede kalade maimud. Moodustab mükoriisat näiteks männiriisikaga. Mitmed parasiitseened põhjustavad puu mädanemist.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. Noori männikuid võivad kahjustada põdrad.
Kasutamine Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid. Tõmmist juuakse üks klaas päevas lonkshaaval, peale söögikordi köha ja bronhiidi korral. Võib ka tõmmisevee auru sisse hingata. Vanni pannakse 1¼2 kg kasve ja see aitab reumaatiliste haiguste puhul ja rahustab närvisüsteemi. Okkad on vitamiin C rikkad. Peamiselt männimetsade vaigust on tekkinud merevaik, mida kasutatakse nii kunstis kui ka meditsiinis.