Eestikeelne nimi siberi nulg
Ladinakeelne nimi Abies sibirica Ledeb.
Rahvapärased nimed -
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda männilised, perekonda nulg.
Eluvorm Mitmeaastane igihaljas ühekojaline okaspuu. Kõrgus kuni 30 (40) m. Elab kuni 150¼200 a vanaks.
Käbi Isaskäbid kollased, ovaalsed. Emaskäbid noorelt rohelised või violetjad, vaigused, valminult hallikaspruunid. Emaskäbi pikkus 5¼9 cm ja läbimõõt 2¼4 cm. Asuvad tavaliselt vaid puu tipuosas. Kattesoomused ei ulatu seemnesoomuste vahelt välja. Valmivad septembris või oktoobris, käbitelg jääb puule, kuid soomused varisevad koos seemnetega. Seemned helepruunid, läikivad, tiivaga. Käbiaastad korduvad 2¼3 a tagant. Tuullevija.
Leht Okkad lamedad, kuid kitsad ja pehmed. Pikkus 1¼3 cm, laius umbes 0,1 cm. Tipp ümardunud või madala sisselõikega. Pealt tumerohelised, nõrgalt läikivad, alt kahe õhulõheriba tõttu sinakasvalkjad. Varjus olevatel okstel nõrgalt kamja asetusega, valguse käes ebakorrapäraselt, kuid alati suunatud võrse tipu suunas ja katavad võrset. Kinnituvad võrsele ühekaupa väikse padjakese abil. Püsivad puul 8¼11 a.
Tüvi Tüvi enamasti sirge, koor tumehall, vanemas eas lõheneb, nõrgalt krobeline, vaigupõiekestega. Noored võrsed siledad, hallikad, pruunide karvadega. Oksad männasjalt. Pungad väikesed, kerajad, rohekad, paksu heleda vaigukihiga kaetud. Tüve läbimõõt kuni 0,8 m.
Maa-alune osa Juurestik on hästi arenenud. Sammasjuur on pikk, kuid ka külgjuured ulatuvad väga sügavale. Juurekarvad on vähe arenenud, esineb mükoriisa.
Paljunemine Peamiselt seemnetega. Uueneb ka mullaga kattunud alumistest okstest.
Levik ja ohtrus Looduslikult esineb peaaegu kogu Siberis. Kultiveerituna kasvatatakse suuremas osas Euroopast. Eestis kultiveerituna tavaline, harilikult pargipuuna, harva metsakultuurina.
Kasvukoht Sageli puhtpuistutena, kuid ka koos siberi kuuse, lehise ja teiste puudega. Peamiselt laanemetsas. Võib edukalt kasvada ka alusmetsas ehkki eelkõige esineb ülemises puurindes. Mägedes tõuseb põõsakujulisena puude leviku ülapiirile. Külmakindel, kuid varajase kevade korral võivad hiliskülmad kahjustada. Väga varjutaluv. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi. Ei talu seisvat põhjavett. Väga tundlik linna kahjulike gaaside ja tahma suhtes.
Koht ökosüsteemis Seemned on toiduks paljudele lindudele, aga ka imetajatele (käbilinnud, rähnid, oravad, hiired jt.). Juurtel esineb mükoriisa.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Koores palju vaigumahuteid, milledest saadakse aromaatset vaiku. Seda nimetatakse ka palsamiks. Kasutatakse optikatööstuses klaasi liimimiseks. Okastest saadakse nuluõli. Väikestes okastega okstest tehakse kamprit. Tähtis ilupuu eelkõige suuremates parkides ja maal. Linnas kiratseb gaaside ja tahma tõttu. Talub ka kärpimist, sobib kõrgemaks hekiks. Puit pehme, vaiguta, temast toodetakse tselluloosi, paberit ja mööblit.