Eestikeelne nimi harilik helvik
Ladinakeelne nimi Marchantia polymorpha L.
Rahvapärased nimed -
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub klassi maksasamblad, sugukonda helvikulised, perekonda helvik.
Eluvorm Igihaljas maadligi kasvav või tõusvate harudega plaatja tallusega tumeroheline kahekojaline sammal. Talluse hõlmad harunevad korrapäraselt kaheks. Taim kinnitub ja hangib vett ning mineraalaineid rohkete üherakuliste risoidide abil, mis asuvad talluse alaküljel. Lisaks risoididele paiknevad talluse alaküljel veel väikesed mitmerakulised väljakasvud, mis täidavad samu ülesandeid.
Paljunemine Helvikul esineb nii sugutu kui ka suguline paljunemine. Sugutu paljunemine toimub eostega ja vegetatiivselt sigikehakeste abil. Sigikehakesed asuvad talluse ülaküljel olevates erilistes täkilise servaga mahutites. Sugulisel paljunemisel arenevad isastaimedel anteriidikandjad ja emastaimedel arhegoonikandjad. Anteriidikandjad on pika varrega moodustised talluse pinnal, mis lõppevad lameda hõlmise kettaga. Neis arenevad anteriidid, milles valmivad isassugurakud. Arhegoonikandjad on samuti pika varrega, kuid nende tipul arenev ketas on sügavalt hõlmine, tähekujuline. Arhegoonikandjatel arenevad arhegoonid, milles arenevad munarakud. Munaraku viljastumisel areneb sporofüüt, mis koosneb lühikesest jalast ning eoskuprast. Eoskupras arenevad eosed, millega helvik sugutult paljuneb. Eosed vabanevad kuiva ilmaga ja lendavad tuulega uutesse kasvukohtadesse. Eoste vabanemist soodustavad elateerid, mis on elutud niitjad rakud eostemassi vahel. Eoste idanemisel niiskel pinnal tekib roheline niit, millest areneb hulkrakne plaatjas tallus.
Levik ja ohtrus Väga laialdase levikuga liik nii kogu maailmas kui ka Eestis, kuid suurte kogumikena leidub harva.
Kasvukoht Kasvab niisketes kohtades: jõgede kallastel, kraavides, pangaalustes salu- ja lodumetsades, sageli asustab ka lõkkeasemeid.
Koht ökosüsteemis Teadaolevalt pole teiste elusolenditega tihedamalt seotud.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Sobib kasutamiseks iluaedades niiskete pindade katmiseks