Harilik karusammal
(Polytrichum commune)
käolina

Harilik karusammal on rahva seas sammaldest üks enim tuntud. Ta on inimestele meelde jäänud oma suuruse ja sügavrohelise värvusega. Tihedalt koos kasvades moodustavad karusamblad ülalt vaadates kauni tähemustrilise vaiba. See samblavaip on aga hea ainult vaatamiseks, istuda selle peal tavaliselt ei saa. Põhjuseks on hariliku karusambla kasvukoht. Kui proovite tema meelitavale vaibale istuda, siis tunnete peagi küljealuse märja olevat.

Harilik karusammal on karusammaldest kõige niiskemate kasvukohtade eelistaja. Tema esinemist metsas peetaks üheks kindlaks metsa rabastumise tunnuseks. Ta annab märku, et kui ei taheta metsa asemele sood, siis on viimane aeg inimese karm ja ebaõiglane käsi vahele panna. Ebaõiglane sellepärast, et kui inimene igal pool pidevalt vahele astub, siis võib looduses loomulik areng kannatada saada ja valitsev tasakaal kaduda. Mõnede looma- ja taimeliikide jaoks võivad siis tagajärjed olla ettearvamatud ja kurvad. Teiselt poolt vaadatuna on mets inimesele läbi aegade olnud suur abimees ja korraliku puidu saamine metsast on loomulik ja hädavajalik. Seepärast tuleb taimede antud vihjeid metsa seisundi kohta väga hoolega jälgida  ja enne tegutsemist järele mõelda, mida ja kuidas oleks vaja teha, et loodus säiliks ja inimene saaks oma vajadused rahuldatud. Harilik karusammal ehk sageli käolina nime all tuntud taim kasvab rabastuvates metsades, harvem rabades. Tema tõsiseks nõudmiseks kasvukoha suhtes peale suure niiskuse on see, et pinnas poleks liiga lubjarikas. Muud tingimused ei saa üldiselt tema levikule takistuseks.

Harilik karusammal on meie sammaldest ka kõige suurema kasvuga. Kui üks taim samblavaibast õrnalt välja tõmmata, siis võib selles veenduda. Tema pikkus on kuni pool meetrit. See sõltub kasvukohast. Mida kiiremini sambla alumine ots laguneb ja mida aeglasemalt ülemine ots kasvab, seda lühem ta on. Karusammal laguneb niiskes üsna aeglaselt ja kasv on tal küllalt kiire. Kokku saamegi pika taime.

Eriti ilusaks teevad aga meie niiskete metsade tavalisema sambla kevadised eoskuprad. Need on tal pikkade harjaste otsas ja noort eoskupart kattev tanu on kauni kuldkollase värvusega ning  üleni kaetud pikkade kollakate karvadega. Nii seisavad need tihedalt üksteise kõrval nagu tillukesed sõjamehed, kes valmistuvad vallutama uusi alasid, kus kasvada.

Hariliku karusamblaga on väga sarnane kaunis karusammal, kes on siiski temast lühem, pehmemate ning lühemate lehtedega ja pisut varjulembesem. Kaunis karusammal kasvab peamiselt varjukates okas- ja segametsades, harvem aga ka kõduga kaetud kividel.