Raba-karusammal
(Polytrichum strictum)

Raba-karusammal sarnaneb paljuski harilikule ja palu-karusamblale. Neist mõlemast liigist eristab teda aga paks valkjas risoidikiht ümber varre ja teistest karusammaldest lühemad hallikad lehed. Erinevalt enamikust meie sammaldest tõusevad raba-karusamblal risoidid peaaegu varre tippu välja. See näitab, et taim ei talu kuivamist, sest on ju risoidid vee kogumiseks ja säilitamiseks. Eks taime niiskuselembelisusele viitab ka tema nimetuse esimene pool – "raba". Tasub veelkord meenutada, et raba-karusambla risoidid on valkjad, teistel meie karusammaldel aga pruunid, roostekarva või kollakad. Hästi iseloomulik on ka raba-karusambla kasvukoht. Teda võime leida peamiselt rabamätaste harjadelt, kus ta kasvab koos turbasambla, jõhvika, küüvitsa ja teiste rabataimedega. Iseloomulik on ka raba-karusambla sinakasroheline värvus.

Kasvukoht on raba-karusamblal mõnikord sarnane hariliku karusamblaga, sest harilik karusammal kasvab ka rabastuvates metsades.Harilikust karusamblast eristamisel tasub meelde jätta, et harilik karusammal on meie kõige suurem sammal. Nii jääb isegi võimsa kasvuga raba-karusammal talle alla nii kogupikkus kui ka lehtede pikkuses. Lehtede pikkus on raba-karusamblal alla ühe sentimeetri, terve taime pikkus aga kuni viisteist sentimeetrit.

Selgesti erinevad on samuti niisked ja kuivad raba-karusambla taimed. Nimelt siis, kui vett vähe, peab taim end kuidagi kuivamise eest kaitsma. Raba-karusammal teeb seda nii, et tõmbab enda lehed hästi varre ligidale. Nii ei saa neist vett välja auruda. Sellisena paistavad raba-karusambla puhmad sageli nagu ärapõlenud õnnetuspaikadena ja raske on uskuda, et tegu on elus taimedega. Kuid kui vihma hakkab sadama, siis on karusamblad nagu uuesti sündinud: nad sirutavad oma lehed laiali ja muutuvad roheliseks. Nii püüavad nad suure koguse vett, et teinekord jälle hästi põuda taluda.

Raba-karusammal on tüüpiline rabade elanik, ehkki mitte nii tuntud kui turbasammal. Siiski võib ka tema esinemisel metsas või niidul ütelda, et see mets või niit hakkab rabastuma. Rabataimedele omaselt meeldib talle ka happeline pinnas.