Harilik teravtipp
(Calliergonella cuspidata)

Teravtipp on oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi. Need on nii teravad, et isegi torgivad veidi. Huvitav on ka see, et teravtipu küllaltki rohked oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas ja moodustavad nagu nagu hõreda linnusule. Teravtipp on heleroheline, veidi kollakas või pruunikas, roheka või helepruuni varrega.

Miks siis teravtipu oksad on nii teravad ja torkivad? Kes seda täpselt teab, miks seda vaja on, kuid mis teravuse annab, see on küll selge. Teravtipu oksad on lihtsalt väga jäigad. Teiseks aga on okste tipuosa lehed ennast tihedalt vastu oksa surunud ja kokku rullunud. Nii tekibki terav “ork”. Teravtipu lehed on üpris väikesed ja nii saab neist okstele ehitada sileda, tugeva ja jäiga katte.

Küllaltki iseloomulik on ka teravtipu kasvukoht. Ta on niiskete kasvukohtade elanik, peaaegu päris sootaim. Harilik teravtipp esineb nii madalsoodes kui soometsades ja -niitudel. Teda võib kohata ka lodumetsade mättaharjadel ja isegi niiskemates salumetsa osades. Tavaline on teravtipp poristel kraavikallastel. Enamasti kasvab ta sellistes kohtades, kus on mättaid. Seejuures võib ta olla nii mätta peal kui ka mätaste vahel. Kui mättavahedes kasvab ta enamasti küllaltki üksinda, siis mättaharjadel on tal kindlasti ka kaaslasi. Sageli võime sealt leida tarnu või niiskust armastavaid kõrrelisi. Niisketel mätastel võib aga teravtipu kaaslaseks olla üks teine huvitava sammal – tüviksammal. Viimasega teravtippu siiski segi ajada ei saa, sest tüviksammal kasvab puukujulisena: väike tüvi all ja selle tipul rohked oksad.

Teravtipuga sarnaneb mitu samblaliiki. Põgusal vaatlusel võib teda segi ajada juuslehikuga, kuid erinevalt teravtipu ümarast lehetipust, on juuslehiku leht küll ka ümara tipuga, kuid sinna oleks nagu otsa istutatud karvake. Palusammal on ka sarnase värvi ja kahele poole hoiduvate okste tõttu sule moodi lameda võsuga, kuid temal on erinevalt teravtipust ja juuslehikust tume punakaspruun vars ja võsu tipp on konksjalt veidi kõver. Sarnased on ka perekond tömptipu mõned liigid, sest tömptipu varretipud on ka üsna teravnenud.Tömptipud on siiski teravtipust suuremakasvulisemad ning hõredamalt lehistunud vartega ja kasvavad veel märjemates kohtades, enamasti suisa “jalgupidi vees”.