Harilik kolmissõnajalg
(Gymnocarpium dryopteris)

kolmisimar, maarjakanarik, maarjasõnajalg

Harilik kolmissõnajalg on meie üks väiksemaid sõnajalgu ja jääb tavalisele metsas jalutajale enamasti märkamatuks. Teda ei tunta ka aias kasvatatava ilutaimena. Kuid seetõttu ei maksa kolmissõnajalga alahinnata. Ta on täiesti täisväärtuslik sõnajalg. Võiks öelda, et kevadel on ta meie üks ilusamaid sõnajalgu. Tema väikesed ja väga õrnad erksad helerohelised lehed ei jäta suure massina koos kasvades kedagi külmaks. Sellist kaunist vaatepilti võib sagedamini kohata mõne tihedama võsa all niiskemas salu- või laanemetsas. Kahjuks või ka taime õnneks, aga inimesed sellistesse padrikutesse sageli ei satu. Kui lillekorjajad jõuaksid kolmissõnajalani, siis ilmselt ei suudaks nad teda korjamata jätta. Ta sobib väga hästi lillekimpudesse. Kuid ega ta enda eest seismist jäta. Nimelt närtsib ta õrna taimena kimbus ruttu ära, just nagu tahes korjajale öelda: ära mind teine kord üles kisu, ma olen veel noor ja tahan kasvada, metsa all olen palju ilusam. Välimuselt meenutab ta oma kolmeosalise lehega, mis asetsevad rõhtsalt, ka pisikest kilpjalga.

Nagu kõikidele eostaimedele omane, kasvatab ka kolmissõnajalg paljunemiseks eoseid. Need valmivad juulist kuni septembrini. Eosed on pruunikad ja neerukujulised. Tuule abil võivad need emastaimest väga kaugele lennata. Kui uus koht on kasvuks sobiv, siis imeb eos endasse vett ja idaneb. Peagi kasvab temast roheline leheke – eelleht. See toitub nagu suur taim, aga ei kasva kuigi suureks. Eellehe alumisel pinnal arenevad taime suguliseks paljunemiseks vajalikud pisikesed organid. Neist ühed valmistavad isassugurakke, teised aga emassugurakke. Valminuna isassugurakud vabanevad, liiguvad munarakkudeni ja viljastavad need. Viljastunud munarakust kasvab uus väike kolmissõnajalg. Peagi ilmub maapinnale esimene väike leht. Kui taim on õnnelikult täiskasvanuks saanud, hakkab ta vegetatiivselt risoomi abil paljunema. Varsti katab kogu selle taime ümbrust väikeste sõnajalgade mets.

Harilik kolmissõnajalg on meil küll harilik, kuid mitte ainuke kolmissõnajalg. Paepragudes kasvab vahetevahel veel teinegi: paas-kolmissõnajalg. Paljus on ta hariliku kolmissõnajala sarnane, kuid temal on kõik liitlehe kolm haru enam-vähem ühesuurused, pae omal on aga keskmine tunduvalt suurem. Ka eospesad on harilikul kolmissõnajalal hõredamalt ja rohkem lehe serva läheduses