Harilik soosõnajalg
(Thelypteris palustris)

sõnajalg, soosõnajalg

Soosõnajalg on vanarahva hulgas tuntud lihtsalt kui üks soos kasvav sõnajalg. Parim määramistunnus on vars: see on soosõnajalal täiesti paljas. Seal pole mitte ainsatki paljudel sõnajalgadel nii tavalist pruunikat tillukest lehekest – sõkalsoomust. Soosõnajala noored lehed on alt kaetud hõredate valkjate karvadega. Tema on lehed täiesti tavalised, küllaltki väikesed: alla poole meetri pikkused. Sõnajalgadele omaselt on need linnusulge meenutavad, kuid sulglehekesed on lihtsalt hõlmised, neil ei ole rootsuga lehekesi.

Harilik soosõnajalg paljuneb nii eoste kui risoomi abil. Risoom on musta värvi, küllaltki pikk ja harunev. Võib öelda, et tal on rohkem juuri kui meie teistel sõnajalgadel. See ei oma aga inimese jaoks mingit erilist tähtsust. Me ei oska tema risoomi ega juurtega midagi mõistlikku peale hakata. Vahest eristab teda teistest liikidest küllaltki hästi kasvukoht. Ta elab üsna märgades, sageli lahtise veega kohtades: rabades ja soodes või siis kinnikasvanud õõtsuva pinnaga järvedel. Vastavalt kasvukohale on tema eoste levimine mõnevõrra teistsugune kui enamikul Eesti sõnajalgadel. Lisaks tuulele võivad eosed edasi kanduda ka veega. Kui eos on lõpuks takerdunud mõnda sobivasse kasvukohta ja endasse piisavalt vett imanud, algab soosõnajala pikk eluring peale. Kõigepealt tekib pisike roheline leheke, mis meenutab mõne sambla lehekest. See on aga uue sõnajala arengu seisukohast tähtsam kui üks suure sõnajala leht. Selle alumisele küljele ilmuvad peagi väikeste risoidide kõrvale ühed mügarikud. Neist suuremates valmib igas üks liikumatu munarakk, mis on emassugurakk. Väiksemates areneb hulk pisikesi silmale nähtamatuid viburitega isassugurakke. Kui niiskust on piisavalt, ujuvad isassugurakud munarakuni. Nende kahe suguraku ühinemisel algabki uue sõnajalataime elu – viljastunud munarakust kasvab uus soosõnajalg, mis kunagi hakkab ise eoseid andma.

Kui jalutate jõhvikaid otsides niisketes soodes, siis teadke, et meie kõige veerohkemates kohtades kasvav sõnajalg on soosõnajalg. Ja mõtelge, kui vaevarikas ja pikk on tema eluring. Kui palju on sel ringil takistusi, kui palju eoseid võib hävida, kui palju eoslehti ja mitu taime jõuab rasketes soo tingimustes lõpuks ise eoste kandmisikka. Nii et jätke ilus heleroheline sõnajalg kasvama, nii püsib ta meie soode liikide nimekirjas palju kindlamini.