Konnaosi
(Equisetum fluviatile)

konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk

Konnaosi on Eesti sama tavaline kui põldosi. Kuid konnaosi kasvab vaid täiesti märgades kohtades. Tema alumine osa on pea alati veega kaetud. Nii on lugu ka meie rohelist värvi konnadega. Eks seepärast olegi tema nimi konna nimega seotud, et ta konnade juures elab. Veekogusid, mida asustada, leiab konnaosi igalt poolt: jõed, järved, ojad, kraavid, tiigid, porimülkad ja soode turbaaugud. Kuna vett on tal küllaga ja see talle meeldib, siis saavutab konnaosi Eestis suurimatele osjadele omased mõõtmed. Jämedust ei tule talle seejuures kusagilt, sest nii nagu kõrrelistelgi, puudub osjadel jämeduskasv. Sentimeetrini ei küüni konnaosja varre läbimõõt ka kõige parema tahtmise ja ideaalsemate kasvutingimuste juures. Kuid oma tugevuse võidab ta kavalusega. Ta kasvatab enda varre torukujulisena. Toru ei murdu ega paindu nii kergesti kui seest täidetud vai.

Konnaosjal on veel omadus kasvatada oksi oma äranägemise järgi. Nii on need mõnikord olemas, teinekord aga puuduvad, vahel lühikesed, vahel pikad. Kindel on aga see, et konnaosja oksad ei harune kunagi. Samuti võib suve hakul märgata, et tema eospeadega ja eospeadeta taimed on täpselt ühesugused. Neil on võrdselt oksi ja lehti, suurus ja värvuski on samad. Kus aga asuvad osja lehed? Kuna taim on otsustanud, et päikesekiiri võib püüda ka varre ja okste abil, siis on tema jaoks lehtede tähtsus kadunud. Nii ongi tema lehekesed muundunud pisikesteks hambakesteks, mis asuvad lülide alusele ja moodustavad suure toruja tupe. Hambakesed on tumepruunid, väga kitsa valge äärisega. Osjaliikide määramisel on tähtis nende arv. Konnaosjal on see suurem kui meie teistel liikidel: viisteist kuni kolmkümmend.

Varred erinevad veel ühe omaduse poolest teistest osjadest: nad pole üldse karedad. Esmapilgul pole neil näha ei sooni ega vagusid. Need on aga siiski olemas. Kui kuiva vart vastu valgust vaadata, siis on vaod märgatavad. Samuti saab selgeks see, et vaod on väga peenikesed. Konnaosi ei sisalda eriti ka räniainet. See on aine, mis teeb näiteks raudosja vared eriti karedaks ning jäigaks. Viimase puudumise tõttu ongi konnaosi pehme ja sile. Nii et konnaosi on siis vees kasvav sileda varrega ja rohkete hammastega osi, oksad võivad nii olla kui ka puududa