Eestikeelne nimi (harilik) laanesõnajalg
Ladinakeelne nimi Matteuccia struthiopteris (L.) Tod.
Rahvapärased nimed laanerohi, jaanalinnusulg, kotkasiib, sammetsõnajalg
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda naistesõnajalalised, perekonda laanesõnajalg.
Eluvorm Mitmeaastane suvehaljaste steriilsete ja eoslaid kandvate talvituvate lehtedega eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m.
Eoslad Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi nende kandmiseks moodustuvatel lehtedel. Need eoslehed paiknevad roheliste steriilsete lehtede lehtri keskel kimbuna ja on viimastest väiksemad, värvuselt tume- kuni rohekaspruunid. Eoskuhjad on algul varjatud lehe rullunud kilejate servadega. Eosed on suured, kujult kerajad või piklikud, tume- kuni pruunrohelised, pikkus 0,05-0,07 mm. Eoskuhjasid kattev loor on õrn ja varakult närtsiv. Eosed valmivad juulist septembrini.
Leht Steriilsed rohelised lehed on väga lühikese rootsuga ning asetsevad korrapärase lehtrina. Pikkus kuni 1,5 m. Lehed on pehmed, suvehaljad, lihtsulgjad sulglõhiste lehekestega. Lehekeste suurus lehe keskkohast väheneb leht aluse ja tipu suunas. Lehekesi 20-50 (70). Leheroots on mustjaspruun, kaetud süstjate sõklasoomustega, mis tipust karvana terituvad. Eraldi on moodustunud eoslaid kandvad talvituvad lehed. Need on kuni 60 cm pikad, pruunikad, lihtsulgjad ning tihedalt asetsevate lehekestega. Lehekesed on kilejate servadega, mis rulluvad eoskuhjasid ümbritsedes kokku. Eoste valmides rulluvad servad lahti ning kärisevad osadeks.
Vars Vars on maa-alune risoom.
Maa-alune osa Risoom on püstine, tugev, selle pikkus on kuni 20 cm ja läbimõõt kuni 8 cm. Risoomist lähtuvad kuni 60 cm pikkused maa-alused võsundid, mis on kaetud lihakate lehtedega. Võsundite tippudest arenevad uued taimed.
Paljunemine Paljunevad peamiselt vegetatiivselt risoomi võsundite abil, kuid emataimest kaugemaid alasid hõivab eostega. Eostest areneb maapealne eelleht, millel moodustuvad suguorganid. Uus taim hakkab arenema viljastunud munarakust.
Levik ja ohtrus Levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kaug-Idas, Aasia parasvööndis ja laial alal Põhja-Ameerikas. Eestis tavaline.
Kasvukoht Varjukates kohtades jõgede ja ojade kallastel ning metsades. Lammi-, laane-, salu- ja lodumetsas.
Koht ökosüsteemis Metssead tuhnivad vahel üles risoome. Moodustab jõgede ja ojade kallastele iseloomuliku taimekoosluse, kus võib olla dominant.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Kasutatakse sõnajalalistest kõige sagedamini dekoratiivtaimena. Eriti ilus on väga korrapärase rohelise lehtri tõttu ja talvituvate eoslehtede olemasolu, viimaseid sobib kasutada kuivkompositsioonides. Kaug-Idas kasutatakse noorte lehtede rootsusid toiduks neid eelnevalt kupatades mõruainete eemaldamiseks. Kariloomad lehti ei söö, kuid risoomid sobivad söödaks veistele. Rahvameditsiinis kasutatakse risoomi keedist soolenugiliste ja lutikate hävitamiseks.
Sarnased taimed Laanesõnajalg on tüüpilise sõnajala välimusega ja seepärast sarnane mitmetele suurt kasvu sõnajalgadele, ennekõike maarja-sõnajalale ja harilikule naistesõnajalale. Erinevalt neist ei ole laanesõnajalal kunagi roheliste lehtede alaküljel pruunide täppidena paistvaid eospesasid - laanesõnajala eosed valmivad pruunikatel lehtedel, mis kasvavad hiljem ja püsivad üle talve.