Ohtene sõnajalg
(Dryopteris carthusiana)
sõnajalg, kõrbe sõnajalg, okas-sõnajalg

Ohtene sõnajalg ei ole nime poolest ilmselt nii tuntud kui mõni teine sõnajalg. See aga ei tähenda, nagu see taim vähem levinud oleks. Vastupidi, ta on meil paljudest sõnajalgadest sagedasem. Ohtene sõnajalg on mõnevõrra vähem tuntud näiteks sellepärast, et ta kasvab peamiselt metsades ja võsastikes ega ole nii silmapaistva välimusega kui näiteks maarja- või naistesõnajalg. Ohtene sõnajalg on väga laia levikuga liik, kes kasvab nii Euraasias kui Põhja-Ameerikas.

Vanarahva hulgas oli ohtene sõnajalg, nagu mitmed teised tagasihoidlikuma välimusega sõnajalad, kõige enam tuntud lihtsalt sõnajala nime all. Harvem nimetati teda näiteks kõrbe sõnajalaks, viidates arvatavasti kõrvele ehk kõnnumaale. Ametlik eestikeelne nimetus, ohtene sõnajalg, on tuletatud ühest heast määramistunnusest: iga lehekese tipul on ogaterav ohe. Ametlik nimetus on tekkinud ühest iseloomulikust määramistunnusest: iga lehekese serval oleva hamba tipul on ogaterav ohe. Sellist ei ole ühelgi teisel meie sõnajalal.

Ohtese sõnajala risoom sisaldab samu mürgiseid toimeaineid kui maarja-sõnajalal, aga veel kolmaniku võrra rohkem. Neid mürke on inimene kasutanud sooleparasiitide, näiteks paelusside väljaajamiseks. Sõnajala risoomi kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest liiga suur annus võib olla eluohtlik. Mürgistuse korral tuleb kannatanule esmaabiks anda veega söepulbrit ja kutsuda arst. Raske mürgistuse lõppstaadiumis muutub nahk siniseks, silmade alla tekivad kollased laigud, teadvus võib kaduda ja hingamine muutub raskeks, võib lõppeda surmaga. Nii et selle taime seespidise manustamisega tasub ettevaatlik olla. Veel leiab ohtene sõnajalg kasutust ilutaimena aedades.