Keermikvetikas
(Spirogyra Lynk)

Keermikvetikas on hulkrakne rohevetikas. Tema rakud moodustavad pikki niite. Erinevalt vesijuukse niitidest ei kinnitu keermikvetikas veekogu põhjale ega seal lebavatele esemetele. Ta hõljub täiesti vabalt ringi. Tavaliselt elavad keermikvetikad väikestes järvedes ja tiikides.

Olenevalt liigist võivad keermikvetika rakud olla väga erineva läbimõõduga, kuid alati on nende pikkus laiusest mõnevõrra suurem. Keermikvetika nimi ei tulene aga raku, vaid raku sees oleva rohelise kromatofoori kujust. Keermikvetika linditaolised kromatofoorid on spiraalselt keerdunud. Üksikute rakkude  ja ka kromatofooride kuju saab vaadata vaid mikroskoobi abil. Palja silmaga vaadates on üksik keermikvetikataim silmale peaaegu nähtamatu, küll võib aga veekogudes näha nende suuri kogumikke.

Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad veekihis hõljuvad niitjad vetikad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad sügavamas veekihis. Selline nähtus on ka põhjuseks, miks ilusa ilmaga näib vesi sageli puhtamana.