Õpetaja konspekt tööks klassis

Tunni teema: Hulkuvad koerad

Tunni eesmärgid:

Anda teadmisi sellest,

  • miks satuvad koerad hulkuma;

  • milliseid tagajärgi on koerte hulkumisel;

  • millised on võimalused koerte hulkumise ennetamiseks ja hulkuvate koerte probleemi tagajärgede kõrvaldamiseks;

  • millised seadusandlikud meetmed on vastu võetud koerte hulkumise vastu võitlemiseks;

  • millised rahalised võimalused on hulkuvate koerte probleemi lahendamiseks;

  • milliseid eetilisi printsiipe peaks rakendama hulkuvate koerte probleemi lahendamisel.

Tutvustada keskkonnaalaste otsuste tegemise mehhanismi.
Viia läbi rollimäng hulkuvate koerte probleemi lahendamiseks.
Arendada otsuste tegemiseks vajaminevaid rühmatööoskusi.

Vajalikud vahendid:

grafoprojektor,
grafoprojektori kiled ja markerid (4 tk)

õpilasrühmadele vajalikud vahendid:

  I RÜHM: Koertesõprade klubi: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal teadusest.
 II RÜHM: Kodanikukaitse selts: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal seadustest.
 III RÜHM: Loomade varjupaiga hoolekogu: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal majandusest.
IV RÜHM: Loomakaitseselts: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal eetikast.

Igale õpilasele paberileht individuaalse otsuse tegemiseks ja rollirühma otsuse kirjapanekuks.
Ekspertidest koosnevatele arutelurühmadele (I - IV) jagatakse kile ja marker otsuse vormistamiseks. 

Tunni käik:

1. Õpetaja jutustab lastele järgmise loo:

Probleemi tutvustus

Viljandi suurimas koolis tungis suur musta värvi dobermann enne tunni algust kahte klassiruumi ja hammustas mitut last.

Kohale kutsutud loomapüüdjad toimetasid koera varjupaika, kus nimetatud loom osutus juba vanaks tuttavaks. “Oleme seda looma hulkumise ja möödakäijate tülitamise pärast korduvalt varjupaika toonud,” rääkis varjupaiga juhataja. “Et loomal on registreerimismärk, võtame kinnipüüdmisel kontakti omanikuga, kes seejärel koera koju viib. Niisugused peremehed, kes looma hulkuma lasevad, raiskavad niigi nappe majanduslikke ressursse, mida varjupaik saaks kulutada hätta sattunud loomade aitamisele,” leidis varjupaiga töötaja.

Kooli lähedal asuvas eramus elav peremees väitis, et koera sage hulkumine ei ole linnaelanikele ohtlik. Tegu olevat rahumeelse ja sõbraliku loomaga, kes ründas koolilapsi vaid seetõttu, et need koera narrisid. Miks koer koolimajja läks, ei osanud peremees põhjendada. “Loomale tuleb pakkuda võimalikult palju vabadust,” väitis peremees, “ketis peetavad koerad muutuvad liiga kurjaks.”

Hammustada saanud lapsed toimetati traumapunkti, kus neile tehti marutaudivastane süst ja saadeti kodusele ravile. Lapsevanemate arvates oleks tulnud lapsi rünnanud koer kohe varjupaigas hukata, looma peremeest aga karistada.

Loomakaitseseltsi esindajate andmetel on loomade ja inimeste vahelistes intsidentides sageli süüdi inimesed, kes ei tunne loomade käitumist. Seda, et inimesi rünnanud loom tuleks hukata, ei pidanud seltsi esindajad eetiliseks. “Loomal on samasugune õigus elule nagu meilgi,” arvas üks seltsi liikmetest. “Koer ei ole ise süüdi, et teda on kurjaks kasvatatud. Põhjus on hoolimatutes peremeestes. Kui selgub, et looma eest ei hoolitseta korralikult, võiks loomakaitsjatel olla õigus sekkuda ja aidata loomale leida uut elupaika. Isegi varjupaigas oleks sellise koera elu parem, kui julma peremehega elades,” oli tema arvamus.

2. Loo lõpetuseks esitab õpetaja lastele küsimused: Milliseid probleeme põhjustavad Teie arvates hulkuvad koerad? Millised erinevad huvigrupid on seotud selle probleemiga?

3. Järgnevalt selgitab õpetaja lühidalt tunni eesmärki ja plaanitavat tegevuskava: Tunni eesmärgiks on välja selgitada, milliseid otsuseid peaks tegema, et lahendada hulkuvate koerte probleemi linnades. Tunni alguses teeme iseseisvat tööd, teises pooles aga toimub rühmatöö ja arutelu.

4. Õpetaja palub õpilastel moodustada klassis 4 rühma: koeraomanike selts, turvalise kodulinna liikumise esindajad, loomade varjupaiga esindajad ja loomakaitseseltsi esindajad. On soovitav, et igas rühmas oleks juhiomadustega õpilasi. Õpetaja jagab õpilastele vastavalt rühmakuuluvusele fakte sisaldava probleemitutvustuse ja paberi individuaalse otsuse tegemiseks.
Ül. 1-4 täitmiseks on aega 6 min.

5. Õpetaja jagab individuaalse tööülesande: Palun kirjutage saadud paberile oma nimi. Lugege läbi probleemitutvustus ja täitke järgmised ülesanded:
1) Tooge punktide kaupa välja kõik probleemid, mis seostuvad hulkuvate koertega.
2) Pange mõne lausega kirja oma otsused, kuidas hulkuvate koerte probleemi lahendada. Põhjendage lühidalt oma otsuseid.
Aega ülesannete täitmiseks on 6 min.
Kui aeg on läbi teatab õpetaja sellest ja palub ülesanne lõpetada.
Ül. 5 täitmiseks on aega 6 min.

6. Vastavalt kuuluvusele erinevatesse rühmadesse jagab õpetaja lastele lisamaterjalid.
Rühmadele: Teie esindate hulkuvate koerte probleemi lahendamisel loomakaitsjaid, loomade varjupaiga hoolekogu liikmeid, koeraomanikke ja kodanikekaitse seltsi liikmeid.
1) Palun valige endi hulgast liider, kes hakkab rühmatööd juhtima.
2) Tutvuge oma rühma rollikirjeldusega ja püüdke sellesse sisse elada.
3) Palun lugege läbi teile jagatud lisamaterjal.
4) Rühmajuhi juhtimisel arutab rühm, kuidas peaks lahendama hulkuvate koerte probleemi linnades.
5) Rühma otsuse fikseerib iga rühma liige oma paberile ning lisab juurde paari-kolme lauselise põhjenduse, mille rühm vastu võttis.
Ül. 6 täitmiseks on aega 8 min.

7. Rühmade liikmetest moodustab õpetaja uued rühmad (4) , nii, et igasse uude arutelurühma satuks võrdselt loomaomanike, loomakaitsjate, loomade varjupaiga ja turvalise kodulinna liikumise esindajaid.
Õpetaja jagab kõikidele rühmadele markerid ja kiled.
1) Rühmade ülesanne on vastu võtta ühine otsus, mida tuleb ette võtta hulkuvate koerte probleemi lahendamiseks.
2) Palun valige endi hulgast liider, kes hakkab rühmatööd juhtima ja esitab pärast klassile Teie rühma otsuse.
3) Rühmajuhi juhtimisel arutab rühm, kuidas peaks lahendama hulkuvate koerte probleemi linnades.
4) Rühma kirjutaja fikseerib rühma otsuse arutelu lõpus kilele ning lisab juurde paari-kolme lauselise põhjenduse.
Ül. 7 täitmiseks on aega 7 min.

8. Õpetaja kutsub järgemööda kõik rühmad esitlema oma otsuseid. Esitlemise järjekord on järgmine: Kodanikekaitse selts, Koerakasvatajate klubi, Loomade varjupaiga hoolekogu, Loomakaitseselts. Iga rühma esitleja tutvustab rühma otsuseid grafoprojektoril lühidalt 3 minuti jooksul.
Järgnevalt toimub erinevate rühmade otsuste esitlemine. Iga rühma esindajal on 3 minuti jooksul võimalus oma otsust tutvustada. Kuna igas rühmas oli kõikide erinevate arvamuste esindajaid, peaksid olema rühmade otsused sarnased. On see nii?
Klass jälgib, kas kõikide rühmade otsused on sarnased. Millised eriarvamused on rühmade otsustes?
Ül. 8 täitmiseks on aega 13 min.

9. Kui kõik otsused on esitletud teeb õpetaja laste otsustest kokkuvõtte:
Te nägite, et rühmade poolt vastu võetud otsused on üsna sarnased. Võrrelge, kas esitatud otsused erinesid teie poolt rollirühmas vastu võetud otsusest, mille paberile kirja panite.
Nagu te näete, selleks, et vastu võtta õiget otsust pidi iga rühm arvestama kõikide rollirühmade poolt langetatud erinevate otsustega. Ühises arutelus püüdsite te valida erinevate otsuste hulgast välja õigeimad lahendused. Otsus, mille te sel moel tegite on kompromissotsus, mis arvestab erinevate huvigruppide arvamustega.

10. Õpetaja teeb tunni kokkuvõtte:
Igapäevaelus on keskkonnaalased probleemid keerukad seetõttu, et nende lahendamisel tekib palju vastuolulisi arvamusi majandussfääri ja keskkonnakaitsjate, inimeste eetiliste tõekspidamiste ja kehtivate seaduste vahel. Et langetada otsuseid, mis sobiksid kõigi probleemiga seotud huvigruppide soovide ja vajadustega, peab otsustamisel oskama erinevate vaatenurkadega arvestada. Vaid nii on võimalik vastu võtta otsuseid, mis ei kahjusta keskkonda aga arvestavad ka inimeste vajadustega.
Ül. 9-10 täitmiseks on aega 5 min.