Tunni teema: Milliseid pakendeid toiduainetetööstuses eelistada?

Tunni eesmärgid:

1. Anda teadmisi

•  milliseid toiduaineid pakendatakse
•  milliseid materjale kasutatakse pakendamiseks
•  millised on enamlevinud pakendiliigid
•  milliseid pakendeid saab taaskasutada
•  mis saab ühekordselt kasutatavatest pakenditest

Vajalikud vahendid:

1. Arvuti
2. Multimeediaprojektor
3. Ekraan

Õpilasrühmadele vajalikud vahendid:

I RÜHM: Tootjad: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja
lisamaterjal eetikast.

II RÜHM: Müüjad: igale õpilasele probleemitutvustus rollitutvustus ja lisamaterjal majandusest.

III RÜHM: Ostjad: igale õpilasele probleemitutvustus rollitutvustus ja lisamaterjal pakenditest.

IV RÜHM: Keskkonnakaitsjad: igale õpilasele probleemitutvustus rollitutvustus ja lisamaterjal seadustest.

Ekspertide rühm paneb kirja otsused ja demonstreerib neid projektoriga.
 

Tunni käik:

1. Õpetaja jutustab lastele järgmise loo:
PROBLEEMI TUTVUSTUS
Aastatuhandete jooksul on inimene kasutanud pakendeid kui midagi kauakestvat ja korduvalt kasutatavat. Purunenud pakendid parandati või paigati, sest nende valmistamine oli nõudnud vaeva.

Kaasaegne selvekaubandus nõuab kaasaegseid pakendeid. Kaunid ja kirevad pakendid lausa kutsuvad ostma! "Plastmassirevolutsioon" võimaldas kasutama hakata üha rohkem mitmesuguseid odavaid plastmasse ja kilesid. Oleme plastikuga nii harjunud, et ei mõtlegi, kuidas ta poeletile jõudis või mis saab temast pärast äraviskamist.

Arvatavasti olete tähele pannud, et viimasel ajal tuleb prügiämbrit sagedamini tühjendada kui varem. Majapidamisjäätmetest ligi kolmandiku moodustavad pakendid. Enamus toodetavatest pakenditest on toiduainete pakendid.

Kaasaegseid pakendeid valmistatakse väga erinevatest materjalidest. Enamlevinud pakkematerjalid meie igapäevaelus on järgmised:

•  paber ja papp
•  puit
•  klaas
•  metall
•  plastid ja kiled
•  kombineeritud materjalid – näiteks tetrapakid

Igaüks meist on tarbija. Tarbimisest on sageli saanud ajaviide ja eluviis. Tarbija nõudlikkuse ja vajaduste kasvuga käib kaasas tootmise kasv ja sellest tulenev jäätmekoguste suurenemine. Toodab ju tootja tarbija huvides ning peab arvestama tema soovide ja vajadustega.

Tarbija tahab ühelt poolt elada mugavalt ja osta hästi pakendatud kaupu, teiselt poolt aga elada elukõlblikus keskkonnas ning nautida rikkumata loodust.

2. Loo lõpetuseks esitab õpetaja lastele küsimuse:
Milliste erinevate huvigruppidega on antud loo puhul tegemist? Milliseid probleeme tekitavad looduses ja ühiskonnas erinevad kasutatavad pakendid?

3. Järgnevalt selgitab õpetaja lühidalt tunni eesmärki ja plaanitavat tegevuskava:
Inimene on mõjutanud loodust juba ammustest aegadest. Kaasaegset ühiskonda iseloomustab intensiivne majandustegevuse kasv, mis ei möödu meist ja loodusest jälgi jätmata. Tootmine ja tarbimine ei ole jääkideta protsessid. Sellepärast kerkib üha uusi ja uusi probleeme erinevate tööstusharude pakkematerjalide otstarbekas valimises.
Lisaks sellele, et keskkonnaministeerium ja erinevad keskkonnaalased projektid püüavad inimestele selgitada, mida tähendab säästev eluviis, tuleks  selgitustele lisaks ka konkreetsemalt tegutsema hakata. Keskkonda ja loodust saame kaitsta ainult siis, kui sellelaadne eluviis on meile sisse kasvanud. Olles kodudes ise eeskujuks noorematele põlvkondadele, käitudes ise säästvalt ja arukalt, hakkavad ka lapsed meid järgima. Kui lapsevanem teadlikult läheb koos lapsega poodi ja ostab kaupa, mille pakendit on võimalik ümber töödelda või on selle kogumiseks olemas konkreetsed konteinerid, hakkab ka laps hiljem ise sellele mõtlema. Kui autoga sõites ei visata kõdunematuid krõpsupakendeid lihtsalt autoaknast välja, vaid viiakse selleks ettenähtud kohta, annab see jällegi eeskuju positiivsemas suunas.
 

4. Õpetaja palub õpilastel moodustada klassis 4 rühma:
Tootjate, müüjate, ostjate ja keskkonnakaitsjate esindajad. On soovitav, et igas rühmas oleks juhiomadustega õpilasi. Õpetaja jagab õpilastele vastavalt rühmakuuluvusele fakte sisaldava probleemitutvustuse ja paberi individuaalse otsuse tegemiseks.
Ülesannete 1-4 täitmiseks on aega 6 min.

5. Õpetaja jagab individuaalse tööülesande:
Palun kirjutage saadud paberile oma nimi. Lugege läbi probleemitutvustus ja täitke järgmised ülesanded:

•  Tooge punktide kaupa välja kõik probleemid, mis seostuvad pakenditega.
•  Pange mõne lausega kirja oma otsused, kuidas pakendite probleemi lahendada.
•  Põhjendage lühidalt oma otsuseid.

6. Vastavalt kuuluvusele erinevatesse rühmadesse jagab õpetaja lastele lisamaterjalid.
Rühmadele: Teie esindate pakendite kasutamise probleemi lahendamisel tootjaid, müüjaid, ostjaid ja keskkonnakaitsjaid.

•  Palun valige endi hulgast liider, kes hakkab rühmatööd juhtima.
•  Tutvuge oma rühma rollikirjeldusega ja püüdke sellesse sisse elada.
•  Palun lugege läbi teile jagatud lisamaterjal.
•  Rühmajuhi juhtimisel arutab rühm, kuidas peaks lahendama pakendite kasutamise probleemi.
•  Rühma otsuse fikseerib iga rühma liige oma paberile ning lisab juurde paari-kolme lauselise põhjenduse.

7. Rühmade liikmetest moodustab õpetaja uued rühmad (4)
Seda tehakse nii, et igasse uude arutelurühma satuks võrdselt tootjate, müüjate, ostjate ja keskkonnakaitsjate esindajaid.

•  Rühmade ülesanne on vastu võtta ühine otsus, mida tuleb ette võtta pakendite kasutamisega seonduvate probleemide lahendamiseks.
•  Palun valige endi hulgast liider, kes hakkab rühmatööd juhtima ja esitab pärast klassile Teie rühma otsuse.
•  Rühmajuhi juhtimisel arutab rühm, kuidas peaks lahendama pakendite kasutamisega kaasnevaid probleeme.
•  Rühma kirjutaja fikseerib rühma otsuse arutelu lõpus arvutisse ning lisab juurde paari-kolmelauselise põhjenduse.

8. Õpetaja kutsub järgemööda kõik rühmad esitlema oma otsuseid.
Esitlemise järjekord on järgmine: Tootjate ühendus, Kaupmeeste selts, Tarbijakaitse ühing, Keskkonnakaitse selts. Iga rühma esitleja tutvustab rühma otsuseid lühidalt 3 minuti jooksul.
Järgnevalt toimub erinevate rühmade otsuste esitlemine. Iga rühma esindajal on 3 minuti jooksul võimalus oma otsust tutvustada. Klass jälgib, kas kõikide rühmade otsused tulid sarnased ning kas esineb ka eriarvamusi rühmade otsustes?
Ülesande 8 täitmiseks on aega 13 min.

9. Kui kõik otsused on esitletud, teeb õpetaja laste otsustest kokkuvõtte:
Te nägite, et rühmade poolt vastu võetud otsused on üsna sarnased. Võrrelge, kas esitatud otsused erinesid teie poolt rollirühmas vastu võetud otsusest, mille paberile kirja panite. Nagu te näete, selleks, et vastu võtta õiget otsust pidi iga rühm arvestama kõikide rollirühmade poolt langetatud erinevate otsustega. Ühises arutelus püüdsite te valida erinevate otsuste hulgast välja õigeimad lahendused. Otsus, mille te sel moel tegite on kompromissotsus, mis arvestab erinevate huvigruppide arvamustega.

10. Õpetaja teeb tunni kokkuvõtte:
Igapäevaelus on keskkonnaalased probleemid keerukad seetõttu, et nende lahendamisel tekib palju vastuolulisi arvamusi majandussfääri ja keskkonnakaitsjate, inimeste eetiliste tõekspidamiste ja kehtivate seaduste vahel. Et langetada otsuseid, mis sobiksid kõigi probleemiga seotud huvigruppide soovide ja vajadustega, peab otsustamisel oskama erinevate vaatenurkadega arvestada. Vaid nii on võimalik vastu võtta otsuseid, mis ei kahjusta keskkonda aga arvestavad ka inimeste vajadustega.
Ülesande 9-10 täitmiseks on aega 5 min.