Probleemülesanne:
Kas pooldada talvist teede soolatamist?
Majanduslikud
kaalutlused
Hooldekulud aastail 1995-1999 mln krooni
Aasta
1995 1996 1997 1998 1999
Tali-
hoole
34,4 44,7 61,7 64,3
84,3
Suvi-
hoole
58,7 69,6 95,1 .110,5 129,1
Teedevalitsuse andmetel jagunevad
kulutused talvisele teedehooldusele:
23%
Ilmateenistus, talivalved,
patrullteenistus
ja teede ülevaatus
1% Libedustõrje
liivaga
9% Libedustõrje
soola-liiva seguga
41% Libedustõrje kloriididega mehhaniseeritult
9% Lumetõrje
lumesahkadega
10% Lumetõrje
mehhanismidega (teehöövel,
traktorsahk, rootorsahk)
1% Pinna tasandamine
6% Muud lumekoristusega
seotud tööd
Kulud libedustõrjele mehhaniseeritult
jagunevad veel:
sool (kloriid)
68%
palk
5%
mehhanismid
26%
muud kulud
1% |
|
|
Maanteedeameti kokkuvõtvad andmed maanteedehooldele kulunud summadest:
Tegelikud rahalised vahendid ilma eelarveväliste
vahenditeta moodustasid 1999. aastal 756,9 mln krooni, sellest riigieelarvest
753,0 mln krooni ja Valitsuse reservfondist 3,9 mln krooni.
Saadud riigieelarvelistest vahenditest eraldati
teedevalitsuste
kasutusse 446,0 mln krooni ja Tehnokeskusele 19,0 mln krooni.
Graniitliiva eelistest
AS Rudus Eesti pakub alates 1996.a. sügisest
tavalise liivatamisliiva asemel graniitliiva. See ei tekita tuulise ilmaga
"liivatorme", kevaditi ei teki kõikjal tolmukordi, vihmaga ei teki
pori. Graniitliiv on pestud, terad on suuremad kui 7 mm.
Kevadel on graniitliiv võimalik
kokku koguda ja teistkordselt kasutusele võtta.
On saadaval kuivatatuna ja pakendatuna
(plastämber a` 16 kg ja paberkott a`25 kg.) Mugav ka autojuhil kaasa
võtta.
Libedustõrje e. soolamine
riigiteedel on riigi poolt tellitud teenus, kus ei saa tekkida ettevõttele
otsest tulu. Kaudne tulu või kulu saab tekkida õigeaegsest
või mitteõigeaegsest libeduse tõrjest tekkinud liiklusõnnetuste
tagajärjel hukkunute, vigastatute, muude materiaalsete väärtuste
arvutamisel. |
|
Talihooldest. Ennetada on kergem kui tõrjuda
Teede jaoks eraldatava eelarveraha
vähendamine tähendab seda, et talihooldes tuleb hakata kasutama
keerukaid tehnoloogiaid. See, et libedustõrje vähendab
jäistel teedel toimuvate liiklusõnnetuste hulka on ammu tunnustatud
tõsiasi. USA-s tehtud uuringutest selgus, et jäätõrjevahendid
vähendasid liiklusõnnetuste arvu 1,6 miljoni sõidukilomeetri
kohta kahekümne kolmelt kahele.
Märksa vähem kulub soola
jää moodustumise takistamiseks kui selleks, et seda teelt kõrvaldada.
Ennetaval libedustõrjel s.t. libedustõrjematerjalide puistamisel
enne teepinna temperatuuri langemist alla külmumistemperatuuri, on
suuri eeliseid. Et teehaldajate ressursid pole lõputud,
teede soolatamine on aga väga kallis ja et üldine mure jäätõrjevahendite
keskkonnakahjulikkuse pärast kasvab, siis pole mõistlik igal
õhtul teed igaks juhuks soolata.
Lahenduse leidmiseks on teedeinsenerid
pidanud pöörduma keerulisema infotehnoloogia ja infotehnika poole.
Panused on väga kõrged ja insenerid peavad olema kindlad, et
kõik need tehnoloogiad on hästi kontrollitud ja praktikas järele
proovitud. Kui teame, kus ja millal libedus tõenäoliselt võib
tekkida, on meil võti lahendamaks probleemi, kus ja millal oma piiratud
ressursse rakendada. Paljud teehaldajad on investeerinud teeilmastiku seiresüsteemidesse,
mis annavad infot teede olukorra kohta paljudelt maanteedelõikudelt.
Nende süsteemide põhiosaks on õhu- ja teepinnaandurid,
millelt saadud andmete võrdlemisel on võimalik hinnata jää
ja libeduse tekkimise ohtu. |
Kulutustest
korrosioonitõrjele
Korrosioonitõrje teostatakse
ameerika tehnoloogial Soome Tekstyl materjalidega. Töö teostus
võtab aega 2 tööpäeva, kuna kaetavatele pindadele
kantakse peale survepesu 2 erinevat kihti: esimene korrosioonitõrje
kiht ning teine kaitsekiht.
Hinnad sõltuvalt tööpinna
suurusest: sõiduauto 1300-1700 krooni,
väikebuss 1700-2000 krooni.
. |
|