Rohukonn - täiendav info

Rohukonn

Liiginimi eesti keeles Rohukonn

Liiginimi ladina keeles Rana temporaria

Suurus Kehapikkus kuni 11 cm, tavaliselt väiksemad.

Levik
On levinud kogu Euroopas, isegi kaugel põhjas. Puudub vaid Islandilt ja kohati Vahemere äärest. Idas ulatub levila Uurali taha.

Arvukus Eestis
Mandri-Eestis arvukas ja laialt levinud. Saaremaal puudub või on väga haruldane.

Elupaik ja eluviis Peamiselt maismaal, elab väga mitmesugustes paikades avamaastikest metsadeni. Aktiivne nii päeval kui öösel. Sigimisveekogudeks on rabalaukad, metsajärved, kraavid, tiigid, üleujutatud luhad jne. Talvituvad veekogu põhjas.

Toitumine Toituvad peamiselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest, vahel ka surnud liigikaaslastest.

Sigimine Kudemispaika kogunetakse kogu ümbruskonnast massilise ühisrändena, vahel võidakse ületada isegi 10 km pikkuseid vahemaid. Sigimisperioodil häälitsevad isased konnad nii öösel kui päeval, hääl kõlab nagu nurrumine. Häälitseda võidakse ka vee all. Emane koeb 1-2 kämpu, milles on kokku 700-4500 muna. Kämbud paigutatakse madalasse vette taimestiku kohale või veepinnale ujuma. Paljude emaste kudu võib moodustada veekogu katva vaiba.

Kasv ja areng Kullesed kooruvad 1-2 nädalaga, karmides tingimustes võtab see kauem. Arengu jooksul võivad kullesed kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.-75. päeval, noor konn on valmis 70-150 päeva pärast kudemist. Äsja moondunud konnad on 10-15 mm pikkused. Saab suguküpseks 2-3-aastaselt. Looduses on eluiga ligikaudu 4-6 aastat, aga võib elada ka üle 10 aasta vanaks.

Ohustatus ja kaitse Kuulub III kaitsekategooriasse. Hoolimata elupaikade hävimisest ja kvaliteedi langusest on liik siiski veel arvukas ja laialt levinud. Üheks ohuteguriks on suur rändeaegne suremus autoteedel.

Liiginimi eesti keeles	Rohukonn
Liiginimi ladina keeles	Rana temporaria
Suurus	Kehapikkus kuni 11 cm, tavaliselt väiksemad.
Levik	On levinud kogu Euroopas, isegi kaugel põhjas. Puudub vaid Islandilt ja kohati Vahemere äärest. Idas ulatub levila Uurali taha.
Arvukus Eestis	Mandri-Eestis arvukas ja laialt levinud. Saaremaal puudub või on väga haruldane.
Elupaik ja eluviis	Peamiselt maismaal, elab väga mitmesugustes paikades avamaastikest metsadeni. Aktiivne nii päeval kui öösel. Sigimisveekogudeks on rabalaukad, metsajärved, kraavid, tiigid, üleujutatud luhad jne. Talvituvad veekogu põhjas.
Toitumine	Toituvad peamiselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest, vahel ka surnud liigikaaslastest.
Sigimine	Kudemispaika kogunetakse kogu ümbruskonnast massilise ühisrändena, vahel võidakse ületada isegi 10 km pikkuseid vahemaid. Sigimisperioodil häälitsevad isased konnad nii öösel kui päeval, hääl kõlab nagu nurrumine. Häälitseda võidakse ka vee all. Emane koeb 1-2 kämpu, milles on kokku 700-4500 muna. Kämbud paigutatakse madalasse vette taimestiku kohale või veepinnale ujuma. Paljude emaste kudu võib moodustada veekogu katva vaiba.
Kasv ja areng	Kullesed kooruvad 1-2 nädalaga, karmides tingimustes võtab see kauem. Arengu jooksul võivad kullesed kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65.-75. päeval, noor konn on valmis 70-150 päeva pärast kudemist. Äsja moondunud konnad on 10-15 mm pikkused. Saab suguküpseks 2-3-aastaselt. Looduses on eluiga ligikaudu 4-6 aastat, aga võib elada ka üle 10 aasta vanaks.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub III kaitsekategooriasse. Hoolimata elupaikade hävimisest ja kvaliteedi langusest on liik siiski veel arvukas ja laialt levinud. Üheks ohuteguriks on suur rändeaegne suremus autoteedel.