Selgroogsed loomad

    Kes on selgroogsed?

    Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane J. B. Lamarck. Kaasajal mõistetakse selgroogsete all keelikloomade hõimkonna suurimat alamhõimkonda.

    Kes kuuluvad selgroogsete hulka?

    Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed. Kõigi nende kohta lugege täiendavalt vastavate rühmade üldiseloomustuste lehekülgedelt.

    Kui palju on selgroogseid loomi?

    Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid, neist Eestist on leitud 484. Eesti selgroogsed jagunevad järgmiselt: kalad - 75, kahepaiksed - 11, roomajad - 5, linnud - 328 ja imetajad - 65 liiki.

    Milliste tunnuste poolest erinevad selgroogsed ülejäänud loomariigist?

    Juba rühma nimetus viitab sellele, et kõigil selgroogsetel on selgroog. Lisaks sellele kuulub nende sisetoesesse kolju ja mitmed teised skeletiluud. Kõigil selgroogsetel on kõrgem närvisüsteem, mis jaotub kesk- ja piirdenärvisüsteemiks. Kesknärvisüsteemi osad - pea- ja seljaaju - paiknevad vastavalt ajukoljus ja selgrookanalis. Selgroogsete vereringe on suletud - s.t., et veri voolab kogu aeg veresoontes. Erinevate rühmade esindajate süda on 2- kuni 4-osaline. Selgroogsete loomade keha jaotub kõhtmiseks ja selgmiseks pooleks. Nende kesknärvisüsteem paikneb alati selgmisel poolel ning süda kõhtmiselt. Selgroogsete keha on kaetud nahaga, millel paiknevad erinevad nahatekised (soomused, karvad, suled jne.). Võrreldes selgrootutega on selgroogsetel loomadel ka kõik teised elundkonnad enam arenenud.

    Kus selgroogsed elavad?

    Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Kalad elavad üksnes veekeskkonnas. Kahepaiksed tegutsevad põhiliselt maismaal, kuid paljunemiseks vajavad nad veekogu. Roomajad on asustavad erinevate elutingimustega maa-alasid. Enamik linde on lennuvõimelised, kuid nad pesitsevad metsas, veekogude kallastel, lagendikel või inimasustusega piirkondades. Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maa-all ning inimasulates. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised.