Vetikad paljunevad nii
suguliselt kui mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine võib
toimuda vegetatiivselt või eostega. Eosed on enamasti ühe kuni
mitme viburiga zoospoorid, mida nimetatakse ka rändeosteks. Mõnede
vetikaliikide eostel viburid puuduvad. Neid nimetatakse
autospoorideks. Vegetatiivne paljunemine toimub raku või talluse
jagunemisel ning sigipungade abil. Viimased moodustuvad mõnede
liikide risoididel.
Vetikate emas- ja
isassuguorganid arenevad kas ühel ja samal taimel või
erinevatel. Sugurakud moodustuvad gametofüüdi
(1n) keharakkudes. Munarakud tekivad keharakkudes, mida nimetatakse
oogoonideks. Viburitega isassugurakud – spermatosoidid – tekivad
isassuguorganites, mida nimetatakse anteriidideks. Oogoonid ning
anteriidid on vetikate sugulise paljunemise organid. Viljastumisel
ühinevad spermatosoid (1n) ja munarakk (1n). Selle tulemusena
moodustub sügoot (2n). Suguline paljunemine võib toimuda ka
konjugatsioonil. Sel juhul moodustub sügoot kahe vetika keharakkude
ühinemisel. Selliselt paljuneb osa rohevetikaid.
|