Eestikeelne nimi	aed-hiirehernes
Ladinakeelne nimi	Vicia sepium L.
Rahvapärased nimed	aia-hiireherne, punased kure erned, hiirenäkk, kaebtuseheinad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda liblikõielised, perekonda hiirehernes.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 30-50 (60) cm.
Õis	Peaaegu raotud mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Tupp liitlehine, lühikese putke ja pikkade naaskeljate hammastega. Kroon algul punakas-, hiljem sinakaslilla, 1,2-1,5 cm pikk. Puri tiibadest veidi lühem ja laevukesest pikem, äraspidimunajas. Õied asuvad enamasti 3-4- (harvem 2- kuni 6-) kaupa lehtede kaenlas (kobaras). Õitseb maist augustini. Putuktolmleja.
Vili	Piklikud läikivmustad kaunad. Noorelt lühikarvased ja peaaegu püstised, valminult paljad ja rippuvad. Kauna pikkus 3-5 cm. Seemneid kaunas 4-6 (7), need on kerajad, värvuselt tumepruunid või mustad.
Leht	Paarissulgjad liitlehed, mille tipus on lühike harunenud köitraag. Lehe pikkus 5-10 cm. Lehekesi 4-5 (8) paari, need on munajas-elliptilised, 1,5-3,5 (4) cm pikad, tömbi tipuga ja peenikese ogaotsaga, enamasti veidi karvased. Lehekeste laius on kõige suurem alusel. Abilehed peaaegu munajad, teritunud tipuga, alusel hambulised ja lillakaspruuni täpiga.
Vars	Vars peaaegu püstine, lihtne või juba alusel harunenud. Kujult kandiline. Tavaliselt paljas, vaid harva hõredalt karvane.
Maa-alune osa	Võsundid (roomavad maa-alused varred) lisajuurtega. Juurtel elavad mügarbakterid, kes seovad õhulämmastikku.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt maa-aluste võsunditega.
Levik ja ohtrus	Levinud peaaegu kogu Euroopas, kuid ka Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kesk-Aasias, Põhja-Ameerika idarannikul. Eestis sage.
Kasvukoht	Eelkõige salumetsade servadel, puisniitudel, kaldavõsastikes, niitudel, vahel põldudel ja aiaservades.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavatele putukatele hea nektariallikas. Taimtoidulistele loomadele kasulik söök. Juurtel elavate mügarbakterite tõttu kuulub pinnase kvaliteeti parandavate taimede hulka.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väärtuslik söödataim metsakarjamaadel. Hea meetaim.
Sarnased taimed	Hiireherned võib jagada kaheks: ühed, kelle õiekobarad on pikkadel raagudel, teised, kelle üksikud õied või väheõielised kobarad kinnituvad otse lehe kaenlasse. Aed-hiirehernes kuulub teise rühma. Lehekaenlas olevate õitega hiireherneste rühma kuulub lisaks aed-hiirehernele mitmeid liike: seal on põllukultuure, tavalisi looduslikke taimi ja kaitsealuseid liike. Aed-hiirehernes eristub neist kõigist selle poolest, et on ainukesena mitmeaastane taim. Kuidas mitmeaastast taime lühiealisest, ühe- või kaheaastasest eristada? Sellest oli juttu eelnevas. Kuidas hiireherne perekonda tervikuna suurest liblikõieliste sugukonnast ära tunda, teisisõnu, mis kõiki hiireherneid seob? Peab tunnistama, et ühte head tunnust ei ole. Just hiire- ja seaherned kipuvad algajal taimesõbral segi minema.