Eestikeelne nimi	harilik äiatar
Ladinakeelne nimi	Knautia arvensis (L.) Th. Coult
Rahvapärased nimed	äiatari lill, jaanilill, krambirohi, jumikas, lillanööp
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kuslapuulised, perekonda äiatar.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus (30) 40-80 (90) cm.
Õis	Mõlemasugulised väikesed kaheli õiekattega õied. Tupp 8 pika harjasja kitsa hambaga, karvane. Kroonlehed välimiselt küljelt karvased, tavaliselt sinakaslillad, kuid harvem ka punakaslillad, roosad või valged. Õied on koondunud tihedatesse nuttidesse, mille läbimõõt on 2-3 (4) cm. Sageli on servmised õied suuremad. Õisikud asuvad pikkadel karvastel raagudel. Õisikul esineb rohketest lehtedest koosnev üldkatis. Õitseb juulist augustini (septembrini). Putuktolmleja.
Vili	Piklikmunajas, karedakarvaline, tipul väikeste hammastega seemnis, mille pikkus on 5-6 mm ja laius 2 mm.
Leht	Kanneljalt lõhestunud kuni sulgjagused süstjad lihtlehed, harvem terved. Enamasti kaetud karedate karvadega, läiketult hallikasrohelised, ripsmelise servaga. Hõlmad enamasti tömbitipulised või veidi teritunud. Alumised varrelehed on rootsulised, ülemised rootsutud.
Vars	Püstine, ruljas, veidi vaoline, harunenud. Kaetud hallikate karvadega: ülemises osas lühikesed, alusel pikemad, harjasjad ja allapoole suunatud. Varsi ühel taimel üks või mitu.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, harunenud, moodustab talvituvaid lehekodarikke. Ka sammasjuurestik on tugev ja hästiarenenud.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomiharudega.
Levik ja ohtrus	Levinud kogu Euroopas, aga ka Põhja-Ameerikas, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas ja Kesk-Aasias. Eestis sage.
Kasvukoht	Päris-, lammi- ja looniidul, metsaservadel, kraavikallastel, teeäärtes. Eelistab kuivemaid päikesepaistelisi kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavad putukad saavad rikkalikult nektarit. Õitel võib näha nii mesilasi kui ka väiksemaid putukaid.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	On hea meetaim. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Koduloomad söövad teda muu heina hulgas, head söödaväärtust aga pole. Kasutatakse ka rahvameditsiinis, köha ja kopsuhaiguste vastu. Saksamaal on temaga ravitud nahahaigusi. On andmeid ka taime kasutamise kohta krampide ravimiseks, menstruatsiooni reguleerimiseks, ilmselt ka langetõve korral. Samuti on äiatari abil ennustatud.
Sarnased taimed	Äiatari väikestest õitest koosnev nutitaoline õisik meenutab korvõieliste õisikuid. Ometi ei kuulu äiatar korvõieliste hulka vaid sellele lähedasse uniohakaliste sugukonda. Sugukond paigas, on äiatari edasine määramine lihtne. Mõnevõrra sarnaste peetrilehe ja tui-tähtpea eristamiseks on head ja lihtsad tunnused.