Eestikeelne nimi alpi jänesvill
Ladinakeelne nimi Trichophorum alpinum (L. ) Pers.
Rahvapärased nimed alpi kõrkjas, oravasaba, veikene villpea
Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda jänesvill.
Eluvorm Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8-25 cm. Kasvab tiheda või hõreda muruna.
Õis Taimel on üks tipmine õisik (pähik), mis koosneb enam kui 10 õiest. Pähik on piklikmunajas, 4-8 mm pikkune ja kuni 3 mm läbimõõdus. Õie kattelehed on kuni 5 mm pikkused, heleda servaga ja keskel rohelise triibuga. Õiekattel on valged lamedad looklevad karvakesed, mis on viljumisel 1-2,7 cm pikkused. Õitseb mais ja juunis.
Vili Piklikult äraspidi munajas kuni 1,7 mm pikkune pähklike, mille tipul on lühike terav nokk. Värvuselt on pähklike läikivalt punakaspruun. Viljad valmivad juulis.
Leht Varre alusel on enamasti labata lehetuped. Vaid ülemisel lehetupel on väike roheline laba, allapoole järgmistel väga lühike ja hallikaspruun laba. Alumised lehetuped on ühest küljest avatud.
Vars Maapealseid varsi on palju, need on püstised, kolmekandilised, pikivagudega ja veidi karedad. Varre alusel on läikivad helepruunid lehetuped, milledest vaid ülemisel on kuni 1,5 cm pikkune laba.
Maa-alune osa Lühike risoom ja roomavad võsundid.
Paljunemine Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi ja võsundite abil.
Levik ja ohtrus Levinud Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel tundrates ja soostuvatel aladel. Eestis sage, eriti mandriosas.
Kasvukoht Kasvab märgadel pärisniitudel ja sooniitudel, madal- ja siirdesoos, rabas, ka lodu- ja siirdesoometsades.
Koht ökosüsteemis Omab teatavat tähtsust turbakihi moodustajana.
Kaitse Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine Ei oma meil erilist praktilist väärtust. Mõnel pool on teatav tähtsus turba moodustajana. Tundrates on söödaks põhjapõtradele.
Sarnased taimed Viljuva pikkade karvadega alpi-jänesvilla tunneb kergesti ära. Keerukam on jänesvillu omavahel ja teistest liikidest eristada siis, kui õisikus (pähikus) pikki valgeid karvu ei ole (enne ja pärast viljumist). Siis tuleb hoolega vaadata lehti. Villpeadel on nii pikki juurmisi- kui varrelehti. Alssidel ei ole ühtegi lehte. Jänesvillade ainuke leht on varrel ja see on kuni 1,5 cm pikk.