| Eestikeelne
nimi |
alpi jänesvill |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Trichophorum
alpinum (L. ) Pers. |
| Rahvapärased
nimed |
alpi kõrkjas,
oravasaba, veikene villpea |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
lõikheinalised, perekonda jänesvill. |
| Eluvorm |
Mitmeaastane
ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8-25 cm. Kasvab tiheda või hõreda
muruna. |
| Õis |
Taimel on
üks tipmine õisik (pähik), mis koosneb enam kui 10 õiest.
Pähik on piklikmunajas, 4-8 mm pikkune ja kuni 3 mm
läbimõõdus. Õie kattelehed on kuni 5 mm pikkused, heleda
servaga ja keskel rohelise triibuga. Õiekattel on valged
lamedad looklevad karvakesed, mis on viljumisel 1-2,7 cm
pikkused. Õitseb mais ja juunis. |
| Vili |
Piklikult
äraspidi munajas kuni 1,7 mm pikkune pähklike, mille tipul on
lühike terav nokk. Värvuselt on pähklike läikivalt
punakaspruun. Viljad valmivad juulis. |
| Leht |
Varre
alusel on enamasti labata lehetuped. Vaid ülemisel lehetupel
on väike roheline laba, allapoole järgmistel väga lühike ja
hallikaspruun laba. Alumised lehetuped on ühest küljest
avatud. |
| Vars |
Maapealseid
varsi on palju, need on püstised, kolmekandilised,
pikivagudega ja veidi karedad. Varre alusel on läikivad
helepruunid lehetuped, milledest vaid ülemisel on kuni 1,5 cm
pikkune laba. |
| Maa-alune
osa |
Lühike
risoom ja roomavad võsundid. |
| Paljunemine |
Paljuneb
nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi ja võsundite
abil. |
| Levik
ja ohtrus |
Levinud
Euroopa, Aasia
ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel tundrates ja
soostuvatel aladel. Eestis sage, eriti mandriosas. |
| Kasvukoht |
Kasvab
märgadel pärisniitudel ja sooniitudel, madal- ja siirdesoos,
rabas, ka lodu- ja siirdesoometsades. |
| Koht
ökosüsteemis |
Omab
teatavat tähtsust turbakihi moodustajana. |
| Kaitse |
Ei
kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Ei
oma meil erilist praktilist väärtust. Mõnel pool on teatav
tähtsus turba moodustajana. Tundrates on söödaks
põhjapõtradele. |
| Sarnased taimed |
Viljuva
pikkade karvadega alpi-jänesvilla tunneb kergesti ära.
Keerukam on jänesvillu omavahel ja teistest liikidest eristada
siis, kui õisikus (pähikus) pikki valgeid karvu ei ole (enne
ja pärast viljumist). Siis tuleb hoolega vaadata lehti.
Villpeadel on nii pikki juurmisi- kui varrelehti. Alssidel ei
ole ühtegi lehte. Jänesvillade ainuke leht on varrel ja see on
kuni 1,5 cm pikk. |