Eestikeelne nimi	alpi jänesvill
Ladinakeelne nimi	Trichophorum alpinum (L. ) Pers.
Rahvapärased nimed	alpi kõrkjas, oravasaba, veikene villpea
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda jänesvill.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8-25 cm. Kasvab tiheda või hõreda muruna.
Õis	Taimel on üks tipmine õisik (pähik), mis koosneb enam kui 10 õiest. Pähik on piklikmunajas, 4-8 mm pikkune ja kuni 3 mm läbimõõdus. Õie kattelehed on kuni 5 mm pikkused, heleda servaga ja keskel rohelise triibuga. Õiekattel on valged lamedad looklevad karvakesed, mis on viljumisel 1-2,7 cm pikkused. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Piklikult äraspidi munajas kuni 1,7 mm pikkune pähklike, mille tipul on lühike terav nokk. Värvuselt on pähklike läikivalt punakaspruun. Viljad valmivad juulis.
Leht	Varre alusel on enamasti labata lehetuped. Vaid ülemisel lehetupel on väike roheline laba, allapoole järgmistel väga lühike ja hallikaspruun laba. Alumised lehetuped on ühest küljest avatud.
Vars	Maapealseid varsi on palju, need on püstised, kolmekandilised, pikivagudega ja veidi karedad. Varre alusel on läikivad helepruunid lehetuped, milledest vaid ülemisel on kuni 1,5 cm pikkune laba.
Maa-alune osa	Lühike risoom ja roomavad võsundid.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi ja võsundite abil.
Levik ja ohtrus	Levinud Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel tundrates ja soostuvatel aladel. Eestis sage, eriti mandriosas.
Kasvukoht	Kasvab märgadel pärisniitudel ja sooniitudel, madal- ja siirdesoos, rabas, ka lodu- ja siirdesoometsades.
Koht ökosüsteemis	Omab teatavat tähtsust turbakihi moodustajana.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma meil erilist praktilist väärtust. Mõnel pool on teatav tähtsus turba moodustajana. Tundrates on söödaks põhjapõtradele.
Sarnased taimed	Viljuva pikkade karvadega alpi-jänesvilla tunneb kergesti ära. Keerukam on jänesvillu omavahel ja teistest liikidest eristada siis, kui õisikus (pähikus) pikki valgeid karvu ei ole (enne ja pärast viljumist). Siis tuleb hoolega vaadata lehti. Villpeadel on nii pikki juurmisi- kui varrelehti. Alssidel ei ole ühtegi lehte. Jänesvillade ainuke leht on varrel ja see on kuni 1,5 cm pikk.