Eestikeelne nimi | alpi jänesvill | |
Ladinakeelne nimi | Trichophorum alpinum (L. ) Pers. | |
Rahvapärased nimed | alpi kõrkjas, oravasaba, veikene villpea | |
Süstemaatiline kuuluvus | Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda jänesvill. | |
Eluvorm | Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 8-25 cm. Kasvab tiheda või hõreda muruna. | |
Õis | Taimel on üks tipmine õisik (pähik), mis koosneb enam kui 10 õiest. Pähik on piklikmunajas, 4-8 mm pikkune ja kuni 3 mm läbimõõdus. Õie kattelehed on kuni 5 mm pikkused, heleda servaga ja keskel rohelise triibuga. Õiekattel on valged lamedad looklevad karvakesed, mis on viljumisel 1-2,7 cm pikkused. Õitseb mais ja juunis. | |
Vili | Piklikult äraspidi munajas kuni 1,7 mm pikkune pähklike, mille tipul on lühike terav nokk. Värvuselt on pähklike läikivalt punakaspruun. Viljad valmivad juulis. | |
Leht | Varre alusel on enamasti labata lehetuped. Vaid ülemisel lehetupel on väike roheline laba, allapoole järgmistel väga lühike ja hallikaspruun laba. Alumised lehetuped on ühest küljest avatud. | |
Vars | Maapealseid varsi on palju, need on püstised, kolmekandilised, pikivagudega ja veidi karedad. Varre alusel on läikivad helepruunid lehetuped, milledest vaid ülemisel on kuni 1,5 cm pikkune laba. | |
Maa-alune osa | Lühike risoom ja roomavad võsundid. | |
Paljunemine | Paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomi ja võsundite abil. | |
Levik ja ohtrus | Levinud Euroopa, Aasia ja Põhja-Ameerika põhjapoolsetel aladel tundrates ja soostuvatel aladel. Eestis sage, eriti mandriosas. | |
Kasvukoht | Kasvab märgadel pärisniitudel ja sooniitudel, madal- ja siirdesoos, rabas, ka lodu- ja siirdesoometsades. | |
Koht ökosüsteemis | Omab teatavat tähtsust turbakihi moodustajana. | |
Kaitse | Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja. | |
Kasutamine | Ei oma meil erilist praktilist väärtust. Mõnel pool on teatav tähtsus turba moodustajana. Tundrates on söödaks põhjapõtradele. | |
Sarnased taimed | Viljuva pikkade karvadega alpi-jänesvilla tunneb kergesti ära. Keerukam on jänesvillu omavahel ja teistest liikidest eristada siis, kui õisikus (pähikus) pikki valgeid karvu ei ole (enne ja pärast viljumist). Siis tuleb hoolega vaadata lehti. Villpeadel on nii pikki juurmisi- kui varrelehti. Alssidel ei ole ühtegi lehte. Jänesvillade ainuke leht on varrel ja see on kuni 1,5 cm pikk. |