| Eestikeelne
nimi |
ahtalehine
villpea |
 |
| Ladinakeelne
nimi |
Eriophorum
angustifolium Honck. |
| Rahvapärased
nimed |
vilbed, valge
pea, jänesesaba, ilves, kalevitutid |
| Süstemaatiline
kuuluvus |
Kuulub sugukonda
lõikheinalised, perekonda villpea. |
| Eluvorm |
Mitmeaastane
ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-50 (70) cm. Kasvab
hõremurusalt. |
| Õis |
Taimel on
3-5 (7) pähikust koosnev sarikjas tipmine õisik. Õisikuraag
väljub ülemisest lehetupest ja on 10-20 cm pikkune. Üksikute
pähikute raod on 0,3-10 cm pikad. Noorelt on pähikud püstised,
hiljem rippuvad. Pähiku raag on sile, lapik. Õisikul on 2-3
kileja äärisega pruunikat kandelehte. Õitsemisajal on pähikud
munajad, 1-2 cm pikkused ja kuni 7 mm laiused. Õiekattelehed
on kilejad, pruunid või veidi hallikad, valge äärisega. Pähiku
karvad on valged või beežikad, siidja läikega, harunemata
tipuga. Karvade pikkus on 2,2-4 (5) cm. Tolmukotid on
kollased, mistõttu õitsev pähik on veidi kollakas. Õitseb mais
ja juunis. |
| Vili |
Äraspidimunajas
kolmekandiline mustjaspruun, sageli lillaka äärega
lühinokaline pähklike. Pähklikese pikkus on kuni 3,5 mm.
Viljad valmivad juulis ja augustis. |
| Leht |
Lehed on
3-4,5 (5) mm laiused, renjad, pikalt teritunud ja tipul
kolmekandilised. Lehe allküljel on tugev ribi. Leheserv on
keskosast tipuni kare. Lehe alusel on tupp, mis varrelehtedel
on kinnine ja juurmistel ühest küljest avatud, sageli
lillakas. |
| Vars |
Maapealseid
varsi on enamasti üks, see on püstine, peaaegu ruljas, tipul
veidi kolmekandiline, paljas, pikivaoline, värvuselt hele-
kuni kollakasroheline, sügisel vahel punakas. Kogu vars on
lehistunud. |
| Maa-alune
osa |
Risoom
on lühike, kuid pikkade roomavate võsunditega. Taimel on ka
pikad pehmed juured, mille läbimõõt on kuni 1,2 mm. |
| Paljunemine |
Paljuneb
nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomivõsundite abil. |
| Levik
ja ohtrus |
Laia
levilaga liik kogu põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes.
Eestis kõikjal tavaline. |
| Kasvukoht |
Kasvab
märgadel soo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel, samuti
lodumetsades ja madal- ning siirdesoodes. |
| Koht
ökosüsteemis |
Kohati
moodustab vähesel määral turvast. |
| Kaitse |
Ei
kuulu kaitstavate taimede nimekirja. |
| Kasutamine |
Ei
oma praktilist väärtust. |
| Sarnased taimed |
Villpeade
perekonna tunneb ära õisikus (pähikus) viljade valmimise aegu
kasvavate pikkade valgete karvade järgi. Sellegipoolest pole
villpead ainsad, kelle õisikud karvatutte meenutavad. Soodes
kasvab ka alpi jänesevill, kes niisamuti teeb. Erinevalt
villpeade silmapaistvatest karvatuttidest on alpi jänesevilla
õisikus karvad märksa hõredamalt.
|