Eestikeelne nimi	ahtalehine villpea
Ladinakeelne nimi	Eriophorum angustifolium Honck.
Rahvapärased nimed	vilbed, valge pea, jänesesaba, ilves, kalevitutid
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda lõikheinalised, perekonda villpea.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 15-50 (70) cm. Kasvab hõremurusalt.
Õis	Taimel on 3-5 (7) pähikust koosnev sarikjas tipmine õisik. Õisikuraag väljub ülemisest lehetupest ja on 10-20 cm pikkune. Üksikute pähikute raod on 0,3-10 cm pikad. Noorelt on pähikud püstised, hiljem rippuvad. Pähiku raag on sile, lapik. Õisikul on 2-3 kileja äärisega pruunikat kandelehte. Õitsemisajal on pähikud munajad, 1-2 cm pikkused ja kuni 7 mm laiused. Õiekattelehed on kilejad, pruunid või veidi hallikad, valge äärisega. Pähiku karvad on valged või beežikad, siidja läikega, harunemata tipuga. Karvade pikkus on 2,2-4 (5) cm. Tolmukotid on kollased, mistõttu õitsev pähik on veidi kollakas. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Äraspidimunajas kolmekandiline mustjaspruun, sageli lillaka äärega lühinokaline pähklike. Pähklikese pikkus on kuni 3,5 mm. Viljad valmivad juulis ja augustis.
Leht	Lehed on 3-4,5 (5) mm laiused, renjad, pikalt teritunud ja tipul kolmekandilised. Lehe allküljel on tugev ribi. Leheserv on keskosast tipuni kare. Lehe alusel on tupp, mis varrelehtedel on kinnine ja juurmistel ühest küljest avatud, sageli lillakas.
Vars	Maapealseid varsi on enamasti üks, see on püstine, peaaegu ruljas, tipul veidi kolmekandiline, paljas, pikivaoline, värvuselt hele- kuni kollakasroheline, sügisel vahel punakas. Kogu vars on lehistunud.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, kuid pikkade roomavate võsunditega. Taimel on ka pikad pehmed juured, mille läbimõõt on kuni 1,2 mm.
Paljunemine	Paljuneb nii seemnetega kui vegetatiivselt risoomivõsundite abil.
Levik ja ohtrus	Laia levilaga liik kogu põhjapoolkera arktilises ja parasvöötmes. Eestis kõikjal tavaline.
Kasvukoht	Kasvab märgadel soo- ja lamminiitudel, ka puisniitudel, samuti lodumetsades ja madal- ning siirdesoodes.
Koht ökosüsteemis	Kohati moodustab vähesel määral turvast.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust.
Sarnased taimed	Villpeade perekonna tunneb ära õisikus (pähikus) viljade valmimise aegu kasvavate pikkade valgete karvade järgi. Sellegipoolest pole villpead ainsad, kelle õisikud karvatutte meenutavad. Soodes kasvab ka alpi jänesevill, kes niisamuti teeb. Erinevalt villpeade silmapaistvatest karvatuttidest on alpi jänesevilla õisikus karvad märksa hõredamalt.