Eestikeelne nimi	harilik angervaks
Ladinakeelne nimi	Filipendula ulmaria (L. ) Maxim.
Rahvapärased nimed	angerpüss, naesterohi, orm, vorm
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda roosõielised, perekonda angervaks.
Eluvorm	Mitmeaastane suvehaljaste maapealsete osadega ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,6-1,5 m.
Õis	Mõlemasugulised kaheli õiekattega, lameda õiepõhjaga viietised õied. Väikesed, läbimõõt 6-8 mm. Kroonlehed kreemid, valged või roosad. Tolmukaid ja emakaid palju. Asuvad paljuõielises suures pöörises (pikkus 11-28 cm). Õisikutelg suhteliselt lühike, kuid külgharud pikad. Lõhnavad meeldivalt. Õitseb juunis ja juulis.
Vili	Mitteavanevad üheseemnelised kukkurviljad. Ühest õiest areneb neid 5-10, need on paljad, spiraalselt keerdunud. Valmivad augusti lõpul ja septembris.
Leht	Katkestunult paaritusulgjas liitleht, pikkus 10-25 cm. Koosneb 2-3 paarist suurtest saagja servaga sulglehekestest, tipmine leheke teistest suurem, lehekeste vahel väikesed teravahambulised lisalehekesed. Abilehed on rootsuga liitunud, suhteliselt suured. Pealt on lehed rohelised, alt paljad või valgeviltjad.
Vars	Maapealne vars on lihtne või harunev, paljas, sooneline, tihedalt lehistunud. Alaosa puitub.
Maa-alune osa	Risoom on tugev, pikk, roomav, arvukate lisajuurtega.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega ja vegetatiivselt risoomi abil.
Levik ja ohtrus	Levinud laialt peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Väike- ja Kesk-Aasias. Põhja-Ameerikas metsistunult. Eestis väga sage, kohati massiline.
Kasvukoht	Soistel aladel, luhtadel, veekogude kallastel, metsaservadel, raiesmikel, sageli massiliselt. Salu-, laane-, lodu-, lammi- ja soometsas, madalsoos, päris-, lammi- ja sooniidul, puisniitudel.
Koht ökosüsteemis	Tolmeldavatele putukatele on heaks nektariallikaks. Taimede lehed on väga jahukasteõrnad. Loomad angervaksa ei söö.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Väga hea meetaim. Tugeva mandli- või kaneelilõhnaga, mis on tingitud õitele omasest eeterlikust õlist. Sisaldab park- ja värvaineid. Kootava toime tõttu on kasutatud rahvameditsiinis. Kogutakse õisi õitsemise algul, juuri septembris ja ürti kogu kasvuperioodi vältel. Ürti ja juuri kasutatakse kõhulahtisuse, nahahaiguste, reuma- ja närvivalude, nohu ning podagra korral, õitest tehtud tee on higistama ajava toimega. Aitab ka krampide ning närvilisuse korral. Tehakse nii teed kui ka vanne. Õitsemise ajal on dekoratiivne ja sobib suurte parkide niiskemate varjukate kohtade haljastamiseks. Kasutatakse ka parkimisel ning värvimisel.
Sarnased taimed	Angervaks on kergesti äratuntav nii õitsevana kui enne ja pärast õitsemist. Kui iseloomulikku katkestunult sulgjat liitlehte nähes kohe õige taim ikkagi ei meenu, tasub hõõruda mõnda taime osa sõrmede vahel - mitte ainult angervaksa õitel vaid kogu taimel on väga iseloomulik tugev lõhn. Mõned ütlevad, et Eestis kasvab kaks erinevat angervaksa. Ühel on lehed alat valgeviltjad, teisel paljad ja rohelised. Väga sageli kasvavad kaks erinevat vormi läbisegi ja eraldi liikidena käsitletakse neid harva.