Eestikeelne nimi	aas-rebasesaba
Ladinakeelne nimi	Alopecurus pratensis L.
Rahvapärased nimed	heinamaa hundisaba, rebasehänd, rukkipeaga kastehein, rukkipealine
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kõrrelised, perekonda rebasesaba.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,3-1 (1,2) m. Kasvab väikeste mätastena.
Õis	Õied moodustavad väikesi 0,5 cm pikkusi lapikuid pähikuid. Pähikutes on ka rohkesti 1,5 mm pikkusi ripskarvakesi. Pähiku välissõkal on kilejas, kuni 4 mm pikkune. Sõklal on ka kuni 8 mm pikkune ohe, mis kinnitub sõklale selle alumisel kolmandikul. Tolmukapead on kuldkollased. Pähikud on koondunud pikka ruljasse pööristähka. Õisiku pikkus on 3-7 (10) cm ja läbimõõt kuni 1 cm. Ohted ulatuvad õiskust kaugele välja. Õitseb mais ja juunis.
Vili	Viljadeks on väikesed, 2-2,5 mm pikkused, munajad, helepruunid terised.
Leht	Pikad kitsad lamedad lehed, alusel pika kaarja tipuga kileja keelekesega (sageli üle 4 mm). Lehe laius 3-8 (10) mm, pealmine pind kare, tipp pikalt teritunud. Lehetuped on siledad, suhteliselt tihedalt vastu vart liibunud.
Vars	Vars on püstine või alusel veidi tõusev, sile, sõlmeline.
Maa-alune osa	Risoom on lühike, kuni 10 cm pikkune, asetseb mullas veidi viltuselt.
Paljunemine	Paljuneb põhiliselt seemnetega.
Levik ja ohtrus	Esineb peaaegu kõikjal Euroopas, kuid kohati ka Aasias parasvöötmes. Kultuurtaimena levinud laialt kõigil mandritel peale Aafrika ja Antarktise. Eestis kõikjal sage.
Kasvukoht	Kasvab niiskematel päris- ja looniitudel, lammi- ja puisniitudel, teeservadel, vahel umbrohuna põllul. Kasvatatakse ka kultuurheinamaadel. Eelistab niiskeid toitainerikkaid kasvukohti.
Koht ökosüsteemis	Moodustab sageli tähtsa osa veekogude kallaste kooslustest. On toiduks paljudele taimtoidulistele loomadele.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	On kõrge väärtusega söödataim. Külvatakse nii karjamaadele kui ka niidule teiste heintaimedega segus. Varakevadel on kiire kasvuga ja sobivates tingimustes võib aastas anda kolm lõikust. Haljassöödana kariloomad teda eriti ei söö, küll aga heinana.
Sarnased taimed	Kirjeldasime perekonda rebasesaba, pidades silmas aas-rebasesaba. Rebasesaba perekonnas on ka teisi liike. Rannikul kasvab mustjas rebasesaba, vesistes loikudes kasvavad lühiealised ruuge ja põlvjas rebasesaba. Roti-rebasesaba on Eestis haruldane tulnukas. Aas-rebasesaba on kahtlemata Eestis kõige tavalisem rebasesaba liik. Tema levikule on ka inimesed taime külvates tublisti kaasa aidanud.