Eestikeelne nimi	arukask
Ladinakeelne nimi	Betula pendula Roth.
Rahvapärased nimed	arukõiv, maarjakask, raudkask, õmmik
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda kaselised, perekonda kask.
Eluvorm	Mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline. Kõrgus kuni 30 (35) m, vanus kuni 150 a.
Õis	Lahksugulised õied on koondunud silinderjateks urbadeks, noorelt on need rohelised, valminult kollakaspruunid. Isasurvad moodustuvad sügisel, on rippuvad, 5-8 cm pikad. Emasurvad tekivad kevadel enne lehtede puhkemist, on püstised, valminult 2-3 cm pikad, läbimõõt kuni 1 cm. Õitseb mais. Tuultolmleja.
Vili	Vili on veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike, seemned valmivad juuli lõpus või augustis, on kollakaspruunid, veidi läikivad.
Leht	Kolmnurksed kuni rombjad harilikult pikalt teritunud tipuga ja laikiilja alusega teravsaagja servaga rootsulised lihtlehed. Pikkvõrsetele kinnituvad vahelduvalt, lühivõrsetele kimpudena. Nahkjad, pealt läikivad, noorelt kleepuvad. Pikkus 4-7 cm, laius 2,5-4 (5,5) cm. Värvuselt helerohelised.
Vars	Koor noorelt valge ja kestendav, 30-40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed punakad, heledate vahatäpikestega. Tüvi sirge, oksad pikad, rippuvad.
Juur	Juurestik on hästiarenenud sammasjuurestik, pinnapealne.
Paljunemine	Paljuneb peamiselt sugulisel teel seemnete abil. Tuullevija. Noorelt annab kännuvõsu, juurte läbiraiumisel juurevõsu.
Levik ja ohtrus	Kasvab looduslikult kogu Euroopas, suures osas Aasias, Põhja-Ameerikas. Eestis sage puu.
Kasvukoht	Puurindes puisniitudel, sega- ja lehtmetsades, peaaegu kõikides kooslustes. Mullaviljakuse suhtes vähenõudlik, eelistab kergemaid liivsavi- või saviliivmuldi, väga kuivadel muldadel kiratseb põõsana (näiteks nõmmemetsades). Külmakindel. Väga valgusenõudlik, varjus hukkub kiiresti, mistõttu viljakal pinnasel vahetub sageli kuusega.
Koht ökosüsteemis	Toiduobjektiks kasekedrikvaksikule ja kitsedele, kes söövad lehti, mitmed linnud toituvad seemneist. Juurtel mükoriisa, näiteks kaseriisikaga. Puitu mädandavad seened: tuletael, tuletaelik, must pässik. Luudikseened tekitavad “nõialuudasid”.
Kaitse	Ei kuulu kaitstavate taimede nimekirja.
Kasutamine	Puit on tugev, elastne, hästi poleeritav, kasutatakse vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Ühe vormi, karjala kase puit on mitmevärviline, väga kõva, hinnatud mööbli ja iluesemete tegemisel. Treimis- ja nikerdustöödel on väärtuslikud pahad. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid ja saunavihtu. Tohust tehakse määrdeõlisid. On ravimtaim: pungi on kasutatud sapi-, uriini- ja higierituse soodustamiseks, liigesevalude, krampide, maohäirete ja kopsutuberkuloosi korral, lehti uriinierituse soodustamiseks, tõrva nahahaiguste ja sügeliste raviks. Kasel kasvaval seenel, mustal pässikul, on arvatud olevat vähivastane toime.
Sarnased taimed	Rippuvate okstega arukase äratundmine ei valmista arvatavasti suuremaid raskusi. Võib-olla on huvitav teada, kes on kaskede lähimad sugulased. Perekond kask kuulub kaseliste sugukonda. Kaseliste sugukonda kuuluvad Eesti tavalistest puudest ka sarapuud ja lepad. Mis neid kõiki seob? Kõigil neil erinevatel liikidel on näiteks võrdlemisi sarnased õied, eriti isasõied, mis moodustavad pikki rippuvaid urbi.