Eestikeelne nimi	hall käpp
Ladinakeelne nimi	Orchis militaris L.
Rahvapärased nimed	jeesusekäpp, punased jaaniätsed, sinised öölilled, toukad
Süstemaatiline kuuluvus	Kuulub sugukonda käpalised, perekonda käpp.
Eluvorm	Mitmeaastane ühekojaline juuremugulaga rohttaim. Kõrgus 20-35 (40) cm. Värvuselt heleroheline.
Õis	Mõlemasugulised suhteliselt suured lõhnavad õied. Välimised õiekattelehed on kuni 1,2 (1,5) cm pikkused, alusel liitunud. Väljast on need tuhkhallid roosaka varjundiga, seest aga lillakad punaste soontega. Ülemised õiekattelehed moodustavad “kiivri”. Huul on kuni 1,4 (1,7) cm pikkune ja kuni 1,2 (1,4) cm laiune, sügavalt kolmehõlmaline, meenutab inimsiluetti. Keskmine huule hõlm teistest märgatavalt suurem, tipul sügava sisselõikega. Heledal huulel torkavad silma tumedamad täpid. Õiel on veidi kõverdunud allpoole suunatud kahvaturoosa lühike kannus (pikkus kuni 7 mm). Õite alusel on ka väikesed roosakaslillad kandelehed. Õied on koondunud tihedasse õisikusse, mis algul on koonusekujuline, hiljem ruljas. Õisiku pikkus on 4-10 (18) cm ja läbimõõt 2,5-4,5 (6) cm. Õitseb maist juuli alguseni. Nektar puudub, kuid erksavärvilised õied meelitavad siiski tolmeldavaid putukaid kohale.
Vili	Taimel on 1,5-1,7 cm pikkused kuprad, mis asetsevad püstiselt kaldu. Seemned on väga väikesed.
Leht	Varre alumises osas on 2 lehetuppe ja neist veidi kõrgemal 2-4 suurt kitsalt ovaalset teravatipulist terveservalist lehte. Nende pikkus on 8-13 (16) cm ja laius 3-5 cm. Suurtest lehtedest kõrgemal on 1-2 torujalt vart ümbritsevat lehte.
Vars	Vars on püstine, tugev, alusel enamasti 2 kileja tupega.
Maa-alune osa	Taimel on munajas lõhestumata juuremugul.
Paljunemine	Paljuneb seemnetega.
Levik ja ohtrus	Levinud paiguti Kesk-, Lääne- ja Ida-Euroopas, kohati Lääne- ja Ida-Siberis ning Kaukaasias. Eestis paiguti tavaline, käpa perekonna liikidest kõige laiemalt levinud. Tavalisem Lääne-Eestis. Eestis on oma levila põhjapiiril, Soomes puudub.
Kasvukoht	Kasvab niisketel päris- ja looniitudel, ranna- ning sooniitudel, ka puisniitudel, vahel tee- ja metsaservadel, kuivades kraavides. Lubja- ja valguslembene.
Koht ökosüsteemis	Õisi tolmeldavad putukad, kuid nektarit taimes pole.
Kaitse	III kategooria kaitsealune taim.
Kasutamine	Ei oma praktilist väärtust, kuna hall käpp on kaitsealune taim.
Sarnased taimed	Hall käpp on vahest üks Eesti lihtsamini äratuntavaid orhideesid, tal on iseloomuliku kujuga õied ja lehed. Sõrmkäppadest eristuvad käpad labaga varrelehtede puudumise, kilejate õisiku kandelehtede ja sageli pisut varasema õitseaja järgi - käpad õitsevad juba mai lõpus ja on Jaanipäevaks enamasti õitsenud.